Lähkma-Saunametsa külaselts tegutseb tsaariaegses Kilingi metskonna hoones. Kilingi metskond tegutses hiljem nii Kilingi-Nõmme Metsamajandi, Metsaameti kui Riigimetsamajandamise Keskuse haldamise all. 2008. aastal lõppes majas metsanduslik tegevus.
Kilingi metsaülematest oli tuntuim Karl Eduard Aun, kes oli selles ametis 1897-1925. Ta oli teadaolevalt esimene eestlane, kes omandas metsandusliku kõrghariduse Petrovski-Rasumovski Metsaakadeemias. K. Auna ajal ehitati 1901. aastal Lähkmale võimas metskonnahoone ja rajati telefonivõrk. Karl Aun oli kiindunud töösse Kilingi metskonnas ega võtnud vastu korduvaid pakkumisi minna üle kõrgemale ametikohale. Eeskujuliku teenistuse eest anti talle tsaaririigi kõrge tsiviilautasu – tõeline riiginõunik, see võrdus sõjaväes kindralmajori auastmega. Metsaülem ei kasutanud kontoris abilisi, vaid tegi kõik kirjatööd ise. Välitöödeks oli 16 metsavahti ja hooajatöödel ajutised abilised.
Metskonna hoone puhul tuleb pöörata tähelepanu asukoha valikule ja tema ümber rajatud pargile. Metsaülema vana maja ei rahuldanud metsaülema pere vajadusi ja puudusid ka esinduslikud metskonna kontori ruumid. Uue maja asukoht valiti looduslikult kaunisse kohta Lähkma jõekääru. Enamikku krundist piirab jõgi, sissesõit suurelt teelt oli võimalik ainult üle silla ja oli lahendatud majaesise ringteena. Peale Kilingi metskonna hoone rajamist ehitati veel krundile kelder ja puukuur. Tööliste majad olid rajatud juba varem ja asusid kaugemal kiviaia taga.
Dendroloogiahuviline Kilingi metsaülem Karl Aun rajas elukoha ja kontori juurde võõrliikidest pargi. Puudest olid näiteks esindatud siberi nulg, siberi lehis, valge mänd, alpi seedermänd, punane tamm (praguseni säilinud) ja mitmed põõsaliigid - läikleheline mahoonia, must kuslapuu jne. Hoone vastas olevale kõrgele jõekaldale 1914.a istutatud ebatsuugad on praeguseks hävinud. Paljud puuliigid on säilinud siiani ja ilmestavad hoone ümbrust.
Maja oli lahendatud kahepoolseks kasutuseks – elamise pool ja kontori pool. Maja ruumid olid ringliikumisega kõik läbitavad. Hoone ehitati kahe sissepääsuga: eluruumidesse ja teise sissepääsuga metsaülema kontorisse ja ooteruumi koos kapp-käimlaga. Ooteruumi pääses külguksest läbi väikse koridori. Algselt oli ooteruumi ja koridori alla ehitatud väike kelder, pääsuga pööningu trepi alt. Seda keldrit ei kasutatud kunagi liigniiskuse tõttu, mida soodustas ka kõrvalasuv lampkast. Metsaülema ja ooteruumi vaheline uks oli luugiga, et oleks mugav metsavahtidele palka maksta.
Külguksest pääses ka köögipoolele. Köögi taga asus sahver ja suure katlaga varustatud pesuruum. Teisel küljel asus väike köögiteenija tuba. Pererahva elamise poolel oli ruumide ühendus lahendatud koridorsüsteemis. Pererahva käsutuses oli neli tuba, suur saal ja trepihall, mille ees oli veranda. Saalist pääses hoone tagaküljel asuvale terrassile. Saali omapäraks oli seitse ust, millest üks ehitati hiljem kinni. Saali taga asus ka toateenija kamber, mille aken avanes ooteruumi. Pererahval oli eraldi käimla koridori otsas magamistubade läheduses.
Hilisematel aegadel kasutati elamiseks ainult hoone tagumisi ruume. Fassaadipoolsed ruumid oli metsavahtide käsutuses. II-le korrusele pääses trepihallist külgukse kaudu mööda pööningutreppi läbi pööningu. Teisel korrusel asusid kaks tuba ja köök koos väikse koridoriga.
Kilingi metskonna baasil korraldati 1919. a Eesti esimesed viienädalased metsanduslikud täiendkursused. Tartu Ülikool tegi K. Aunale ettepaneku tulla kavandatavasse metsaosakonda õppejõuks. Aun keeldus, kuna soovis ennast ennem täiendada Saksamaal, kuid Ülikoolil puudusid selleks rahalised võimalused. Kilingi kroonumetskonnas elas Karl Aun oma perega 1941. aastani. Tema tööd metskonnas jätkas 1929. aastal tema poeg Heinrich Karl Peter Aun kuni 1940. aastani. Pere asus elama 1941. aastal Saksamaale.
Hoonet kasutati peale sõda pidevalt metskonna kontorina kuni Kilingi metskonna likvideerimiseni 2008. aastal. Teise korruse tubasid kasutati praktikantide ja ajutise tööjõu majutamiseks. Maja viimane omanik oli 2008. a Riigimetsa Majandamise Keskus.
Vanu aegu meenutab metsaülema kabinetiks sisustatud ajalootuba. Et elu ja tegevus majas ei lõpeks, asutati 10. juunil 2008 Lähkma- Saunametsa külaselts. Seltsi asutajaliikmeid oli 13. 2009. aastal anti endine Kilingi metskonna hoone üle Surju vallale.
Metsaülemad:
Kilingi metsaülematest oli tuntuim Karl Eduard Aun, kes oli selles ametis 1897-1925. Ta oli teadaolevalt esimene eestlane, kes omandas metsandusliku kõrghariduse Petrovski-Rasumovski Metsaakadeemias. K. Auna ajal ehitati 1901. aastal Lähkmale võimas metskonnahoone ja rajati telefonivõrk. Karl Aun oli kiindunud töösse Kilingi metskonnas ega võtnud vastu korduvaid pakkumisi minna üle kõrgemale ametikohale. Eeskujuliku teenistuse eest anti talle tsaaririigi kõrge tsiviilautasu – tõeline riiginõunik, see võrdus sõjaväes kindralmajori auastmega. Metsaülem ei kasutanud kontoris abilisi, vaid tegi kõik kirjatööd ise. Välitöödeks oli 16 metsavahti ja hooajatöödel ajutised abilised.
Metskonna hoone puhul tuleb pöörata tähelepanu asukoha valikule ja tema ümber rajatud pargile. Metsaülema vana maja ei rahuldanud metsaülema pere vajadusi ja puudusid ka esinduslikud metskonna kontori ruumid. Uue maja asukoht valiti looduslikult kaunisse kohta Lähkma jõekääru. Enamikku krundist piirab jõgi, sissesõit suurelt teelt oli võimalik ainult üle silla ja oli lahendatud majaesise ringteena. Peale Kilingi metskonna hoone rajamist ehitati veel krundile kelder ja puukuur. Tööliste majad olid rajatud juba varem ja asusid kaugemal kiviaia taga.
Dendroloogiahuviline Kilingi metsaülem Karl Aun rajas elukoha ja kontori juurde võõrliikidest pargi. Puudest olid näiteks esindatud siberi nulg, siberi lehis, valge mänd, alpi seedermänd, punane tamm (praguseni säilinud) ja mitmed põõsaliigid - läikleheline mahoonia, must kuslapuu jne. Hoone vastas olevale kõrgele jõekaldale 1914.a istutatud ebatsuugad on praeguseks hävinud. Paljud puuliigid on säilinud siiani ja ilmestavad hoone ümbrust.
Maja oli lahendatud kahepoolseks kasutuseks – elamise pool ja kontori pool. Maja ruumid olid ringliikumisega kõik läbitavad. Hoone ehitati kahe sissepääsuga: eluruumidesse ja teise sissepääsuga metsaülema kontorisse ja ooteruumi koos kapp-käimlaga. Ooteruumi pääses külguksest läbi väikse koridori. Algselt oli ooteruumi ja koridori alla ehitatud väike kelder, pääsuga pööningu trepi alt. Seda keldrit ei kasutatud kunagi liigniiskuse tõttu, mida soodustas ka kõrvalasuv lampkast. Metsaülema ja ooteruumi vaheline uks oli luugiga, et oleks mugav metsavahtidele palka maksta.
Külguksest pääses ka köögipoolele. Köögi taga asus sahver ja suure katlaga varustatud pesuruum. Teisel küljel asus väike köögiteenija tuba. Pererahva elamise poolel oli ruumide ühendus lahendatud koridorsüsteemis. Pererahva käsutuses oli neli tuba, suur saal ja trepihall, mille ees oli veranda. Saalist pääses hoone tagaküljel asuvale terrassile. Saali omapäraks oli seitse ust, millest üks ehitati hiljem kinni. Saali taga asus ka toateenija kamber, mille aken avanes ooteruumi. Pererahval oli eraldi käimla koridori otsas magamistubade läheduses.
Hilisematel aegadel kasutati elamiseks ainult hoone tagumisi ruume. Fassaadipoolsed ruumid oli metsavahtide käsutuses. II-le korrusele pääses trepihallist külgukse kaudu mööda pööningutreppi läbi pööningu. Teisel korrusel asusid kaks tuba ja köök koos väikse koridoriga.
Kilingi metskonna baasil korraldati 1919. a Eesti esimesed viienädalased metsanduslikud täiendkursused. Tartu Ülikool tegi K. Aunale ettepaneku tulla kavandatavasse metsaosakonda õppejõuks. Aun keeldus, kuna soovis ennast ennem täiendada Saksamaal, kuid Ülikoolil puudusid selleks rahalised võimalused. Kilingi kroonumetskonnas elas Karl Aun oma perega 1941. aastani. Tema tööd metskonnas jätkas 1929. aastal tema poeg Heinrich Karl Peter Aun kuni 1940. aastani. Pere asus elama 1941. aastal Saksamaale.
Hoonet kasutati peale sõda pidevalt metskonna kontorina kuni Kilingi metskonna likvideerimiseni 2008. aastal. Teise korruse tubasid kasutati praktikantide ja ajutise tööjõu majutamiseks. Maja viimane omanik oli 2008. a Riigimetsa Majandamise Keskus.
Vanu aegu meenutab metsaülema kabinetiks sisustatud ajalootuba. Et elu ja tegevus majas ei lõpeks, asutati 10. juunil 2008 Lähkma- Saunametsa külaselts. Seltsi asutajaliikmeid oli 13. 2009. aastal anti endine Kilingi metskonna hoone üle Surju vallale.
Metsaülemad:
- Karl Eduard Aun 1897–1925
- Artur Rühl 1925–1928
- Heinrich Aun 1929–1940
- Konstantin Vannari 1940–1944
Fotol on Kilingi metskonna esimese metsaülema
Karl Eduard Auna järeltuleva põlvkonna esindajad
(Taustaks Surju vana koolimaja)
Karl Eduard Auna järeltuleva põlvkonna esindajad
(Taustaks Surju vana koolimaja)
