Lähkma külamaja saali renoveerimine ja lava valgustuse soetamine 2025
Lähkma-Saunametsa külaselts taotles ja sai toetuse saali renoveerimise ja lavavalgustuse soetamiseks. Otsus nr 13-40.6/25/2969.
Projekti eesmärk on tagada Lähkma külamaja kontserdisaali turvaline ja kaasaegne kasutusvõimalus, renoveerides, soojustades ja kindlustades kahjustatud põranda, renoveerides seinad, lae, uksed, ahju ning paigaldades kaasaegse lavavalgustuse.
Töödega on alustatud.
Projekti eesmärk on tagada Lähkma külamaja kontserdisaali turvaline ja kaasaegne kasutusvõimalus, renoveerides, soojustades ja kindlustades kahjustatud põranda, renoveerides seinad, lae, uksed, ahju ning paigaldades kaasaegse lavavalgustuse.
Töödega on alustatud.
Külaseltsi kokkusaamine 5. okt 2025
Aeg läheb kiiresti ja suvi ongi läbi.
Kutsume Teid 5.10 kell 15.00 külamajja arutama sügise ja edaspidiseid plaane
Kutsume Teid 5.10 kell 15.00 külamajja arutama sügise ja edaspidiseid plaane
- Jagame muljeid aasta küla tunnustamisürituselt
- Tutvustame esitatud KOP-projekte
- Räägime algavast saali remondist
- Teeme plaane uuteks ESF+ projektideks 55+
- Tutvustame Kliimaagentuuri analüüsi Kikepera uputuste ja Reiu vesikonna vahel
- Edasised plaanid vallal selle teemaga
- Ja kõik muud teemad
Kohalikud pärimuslood ja pärandkultuuriobjektid 3. osa 27. aug 2025
Kohalikud pärimuslood ja pärandkultuuriobjektid 3. osa viis meid ringsõidule Lodja, Tõitoja ja Ristiküla piirkonda.
Juba Valga-Uulu maanteelt juhatab teeviit Pent Nurmekundi sünnikohta. Tänapäeval tähistab seda paika suurte mändide alla pandud mälestuskivi. Pent Nurmekund (sünnipäraselt Arthur Roosmann) oli eesti keeleteadlane, polüglott ja orientalist. Nurmekund oli võimeline tõlkima 80 keelest. Ta ise olevat oma keelteoskust kirjeldanud, et Ameerika mandrilt ei valda ta ühtegi keelt, Aafrikast oskab vaid paari keelt, Aasiast mõnevõrra rohkem ja Euroopa keeltest peaaegu kõiki. Tema esimene teos ilmus alles 90 aasta juubeliks. Selleks oli mulgimurdeline luulekogu “Kõllanõmme”.
Täname Triin Tammannit ja Andres Lepikut. Peremees Andres võttis meid vastu oma kodus, vanas metsavahi talukohas. Tänaseks üksinda suurte metsade võlus ja vaikuses asuv kodu on pika ajalooga. Andres tutvustas varasemat küla lugu ning taaselustas mälestustena piirkonnas elanud inimeste tegemisi.
1950ndatel aastatel püstitati mitmes paigas teede äärde tööliste kujusid. Teadaolevalt ainus säilinud raudbetoonskulptuur asub Tõitoja-Häädemeeste maantee naabruses. Okupatsiooni ajastule iseloomulikul propagandistlikul töölisel on igati eeskuju andev ja toredasti reibas olek. Kahjuks on ajaga kaotsi läinud parem käelaba koos mutrivõtmega.
Jalutasime Reiu jõel asuva ürgoru kõrgel kaldal. Männimets suvelõpu lõhnade, looduse häälte, minevikku meenutavate jutustuste ja allika vee vulina saatel oli kõigi jaoks see seletamatu miski, mis annab elus energiat juurde.
Ristiküla ohvrikivi pärineb teadaolevalt II aastatuhandest. See on ajalooliselt mälestusmärk 1609. aastal Ristikülas toimunud lahingule, mille käigus Rootsi väed püüdsid Poola kätte langenud Eesti piirkonda tagasi võita. Ristiküla lahingus said Rootsi väed lüüa. Ajalooliste leidude alusel on teada, et lahingus langes mõlemal poolel palju sõdalasi. Nad on maetud Kulu (Kullo) veski ja Reiu jõe ümbrusesse. Ohvrikivi lähedalt põllult olevat leitud münte, luid ja mõõga tükke. Naabruses asuv Kulu vesiveski ehitati 1884.
aastal jahu jahvatamise ning villatööstuse jaoks.
Päeva lõpetasime Pärna talus. Perenaine Inga Kaldvee võttis meid vastu maitsvate suupistetega. Oma väga ilusat ja liigirikast koduaeda tutvustades jagas Inga töörohke aia hooldamise tausta ning dendroloogia valdkonna teadmisi.
Selline tore seiklus saab teoks väga mitmete inimeste tegemistest kokku. Kuid neist erilised tänusõnad Ingale, Veikole, Kaljule ja Avele. Imeline päev ja suurepärane reisiseltskond. Kohtume jälle!
Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
Juba Valga-Uulu maanteelt juhatab teeviit Pent Nurmekundi sünnikohta. Tänapäeval tähistab seda paika suurte mändide alla pandud mälestuskivi. Pent Nurmekund (sünnipäraselt Arthur Roosmann) oli eesti keeleteadlane, polüglott ja orientalist. Nurmekund oli võimeline tõlkima 80 keelest. Ta ise olevat oma keelteoskust kirjeldanud, et Ameerika mandrilt ei valda ta ühtegi keelt, Aafrikast oskab vaid paari keelt, Aasiast mõnevõrra rohkem ja Euroopa keeltest peaaegu kõiki. Tema esimene teos ilmus alles 90 aasta juubeliks. Selleks oli mulgimurdeline luulekogu “Kõllanõmme”.
Täname Triin Tammannit ja Andres Lepikut. Peremees Andres võttis meid vastu oma kodus, vanas metsavahi talukohas. Tänaseks üksinda suurte metsade võlus ja vaikuses asuv kodu on pika ajalooga. Andres tutvustas varasemat küla lugu ning taaselustas mälestustena piirkonnas elanud inimeste tegemisi.
1950ndatel aastatel püstitati mitmes paigas teede äärde tööliste kujusid. Teadaolevalt ainus säilinud raudbetoonskulptuur asub Tõitoja-Häädemeeste maantee naabruses. Okupatsiooni ajastule iseloomulikul propagandistlikul töölisel on igati eeskuju andev ja toredasti reibas olek. Kahjuks on ajaga kaotsi läinud parem käelaba koos mutrivõtmega.
Jalutasime Reiu jõel asuva ürgoru kõrgel kaldal. Männimets suvelõpu lõhnade, looduse häälte, minevikku meenutavate jutustuste ja allika vee vulina saatel oli kõigi jaoks see seletamatu miski, mis annab elus energiat juurde.
Ristiküla ohvrikivi pärineb teadaolevalt II aastatuhandest. See on ajalooliselt mälestusmärk 1609. aastal Ristikülas toimunud lahingule, mille käigus Rootsi väed püüdsid Poola kätte langenud Eesti piirkonda tagasi võita. Ristiküla lahingus said Rootsi väed lüüa. Ajalooliste leidude alusel on teada, et lahingus langes mõlemal poolel palju sõdalasi. Nad on maetud Kulu (Kullo) veski ja Reiu jõe ümbrusesse. Ohvrikivi lähedalt põllult olevat leitud münte, luid ja mõõga tükke. Naabruses asuv Kulu vesiveski ehitati 1884.
aastal jahu jahvatamise ning villatööstuse jaoks.
Päeva lõpetasime Pärna talus. Perenaine Inga Kaldvee võttis meid vastu maitsvate suupistetega. Oma väga ilusat ja liigirikast koduaeda tutvustades jagas Inga töörohke aia hooldamise tausta ning dendroloogia valdkonna teadmisi.
Selline tore seiklus saab teoks väga mitmete inimeste tegemistest kokku. Kuid neist erilised tänusõnad Ingale, Veikole, Kaljule ja Avele. Imeline päev ja suurepärane reisiseltskond. Kohtume jälle!
Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
Aasta küla 2025 konkursi turvalisuse eripreemia 23. aug 2025
Eestimaa Aasta küla 2025 laureaat on ORU kandi külad Läänemaalt! Palju õnne!
Lisaks anti välja ka eripreemiaid:
Turvalisuse eripreemia – Lähkma ja Saunametsa külad (Pärnumaa)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – Lümanda küla (Saaremaa) ja Kaiu alevik (Raplamaa)
Külalislahkuse eripreemia Eesti Maaturismi ühingult – Mehikoorma (Põlvamaa) ja Roela (Lääne-Virumaa)
Koostöö omavalitsusega Eesti Linnade ja Valdade Liit – Kõrveküla (Tartumaa)
Maaeluvõrgustiku eripreemia – Tääksi (Viljandimaa)
Eesti LEADER Liidu eripreemia – Kaika külade piirkond (Võrumaa)
Eesti Külaliikumine Kodukant on Aasta küla konkurssi korraldanud juba aastast 2005. Konkursil osales igast 15st Eesti maakonnast üks kandidaat. Eesti Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises.
Lisaks anti välja ka eripreemiaid:
Turvalisuse eripreemia – Lähkma ja Saunametsa külad (Pärnumaa)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – Lümanda küla (Saaremaa) ja Kaiu alevik (Raplamaa)
Külalislahkuse eripreemia Eesti Maaturismi ühingult – Mehikoorma (Põlvamaa) ja Roela (Lääne-Virumaa)
Koostöö omavalitsusega Eesti Linnade ja Valdade Liit – Kõrveküla (Tartumaa)
Maaeluvõrgustiku eripreemia – Tääksi (Viljandimaa)
Eesti LEADER Liidu eripreemia – Kaika külade piirkond (Võrumaa)
Eesti Külaliikumine Kodukant on Aasta küla konkurssi korraldanud juba aastast 2005. Konkursil osales igast 15st Eesti maakonnast üks kandidaat. Eesti Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises.
Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitlile kandideerivad Lähkma ja Saunametsa külad
Küla iseloomustav lühitutvustus
Lähkma-Saunametsa külaselts loodi 2008. aastal. Külaseltsi tsaariaegne, 1901. aastal metsahärrale ehitatud maja jäi 2008. a peale RMK reformi tühjaks ning sellest sai külakeskus. Vana maja vajas hädasti remonti ja nii on aastate jooksul maja välisfassaad renoveeritud, tehtud sees remonti, majja on toodud vesi ja maaküte, ehitatud inva wc, soetatud sisustust, renoveeritud erinevaid ruume (sh kööki).
Aga mis peamine - muudetud maja kogukonna jaoks ürituste, kontsertide, pillimängu- ja tantsu keskuseks. Alustasime lastelaagritest, lilleseade kursustest ja pillimängu õppimisest. Tänaseks on läbi viidud juba neli rahvamuusikapäeva ning Lähkma pillimehed on juba käinud tantsu-ja laulupeo raames toimuval rahvamuusikapeol ja pürgivad sinna ka sellel aastal. Hoolitseme oma tervise eest – toimuvad regulaarsed shindo trennid, kepikõnd ja seiklusraja kasutamine.
Külaseltsi moodustavad kaks hajaasustusega küla, kus on ülitoredad inimesed ja kes panevad käed külge ka siis, kui ei palu. Suurte metsade keskel ollakse harjunud ise hakkama saama, aga naabri tugi on alati teretulnud. Oma plaane teeme vastavalt vajadusele ja nii kuidas küla elab ja/või vananeb või nooreneb. Nii rajasime külamaja juurde hiljuti seikluspargi noorematele ja paigaldasime kaldteele käsitoe eakamatele. Külamaja on meie kooskäimiskoht, kuhu on oodatud kõik lahedad inimesed.
Loe edasi siit:
https://kodukant.ee/aasta-kulad-2025/lahkma-saunametsa-kulad-parnumaa/
Lähkma-Saunametsa külaselts loodi 2008. aastal. Külaseltsi tsaariaegne, 1901. aastal metsahärrale ehitatud maja jäi 2008. a peale RMK reformi tühjaks ning sellest sai külakeskus. Vana maja vajas hädasti remonti ja nii on aastate jooksul maja välisfassaad renoveeritud, tehtud sees remonti, majja on toodud vesi ja maaküte, ehitatud inva wc, soetatud sisustust, renoveeritud erinevaid ruume (sh kööki).
Aga mis peamine - muudetud maja kogukonna jaoks ürituste, kontsertide, pillimängu- ja tantsu keskuseks. Alustasime lastelaagritest, lilleseade kursustest ja pillimängu õppimisest. Tänaseks on läbi viidud juba neli rahvamuusikapäeva ning Lähkma pillimehed on juba käinud tantsu-ja laulupeo raames toimuval rahvamuusikapeol ja pürgivad sinna ka sellel aastal. Hoolitseme oma tervise eest – toimuvad regulaarsed shindo trennid, kepikõnd ja seiklusraja kasutamine.
Külaseltsi moodustavad kaks hajaasustusega küla, kus on ülitoredad inimesed ja kes panevad käed külge ka siis, kui ei palu. Suurte metsade keskel ollakse harjunud ise hakkama saama, aga naabri tugi on alati teretulnud. Oma plaane teeme vastavalt vajadusele ja nii kuidas küla elab ja/või vananeb või nooreneb. Nii rajasime külamaja juurde hiljuti seikluspargi noorematele ja paigaldasime kaldteele käsitoe eakamatele. Külamaja on meie kooskäimiskoht, kuhu on oodatud kõik lahedad inimesed.
Loe edasi siit:
https://kodukant.ee/aasta-kulad-2025/lahkma-saunametsa-kulad-parnumaa/
Laulge kaasa Lähkmal 20. august 2025
Taasiseseisvumispäeva pärastlõunal, 20. augustil, täitus Lähkma külamaja saal rõõmsa laulurahvaga. „Laulge Kaasa“ üritus tõi kokku poolsada muusikahuvilist nii Saarde valla erinevatest küladest kui ka kaugemalt. Kõige kaugem külaline oli saabunud lausa Saksamaalt. Üritust juhtisid Erhard Ohlhoff ja viiuliansambel Pärnu Spelmanslag, kelle muusikaline sissejuhatus lõi kohe hubase ja meeleoluka õhkkonna. Taasiseseisvumispäeva puhul tervitas kohalolijaid Kadri-Aija Viik.
Laulmise juurde asuti Erhard Ohlhoffi eestvedamisel, õpiti ja lauldi koos eri rahvaste laule. Publiku lemmikuteks kujunesid näiteks maoori laul Te Aroha, Hawaii päritolu E Malama, Soome kaanon Jan dan duia, läti rahvalaul Matan mure ning Aafrika hällilaul Thula Mama.
Kontserdi lõpetuseks kõlasid kaunid Eesti lood – Gustav Ernesaksa „Laev tõstis purjed“ ja Mihkel Veske „Kas tunned maad“. Kooslaulmine tekitas ühtse ja sooja tunde, mis sobis suurepäraselt taasiseseisvumispäeva tähistamiseks.
Peale muusikalist osa jätkus koosolemine kohvilaua ääres – maitsti kiluleiba ja kooki ning jagati muljeid.
Meeleolukas „Laulge Kaasa“ tõestas taas, et laul ühendab põlvkondi ja rahvaid, tuues rõõmu meie väikesesse kogukonda.
Laulmise juurde asuti Erhard Ohlhoffi eestvedamisel, õpiti ja lauldi koos eri rahvaste laule. Publiku lemmikuteks kujunesid näiteks maoori laul Te Aroha, Hawaii päritolu E Malama, Soome kaanon Jan dan duia, läti rahvalaul Matan mure ning Aafrika hällilaul Thula Mama.
Kontserdi lõpetuseks kõlasid kaunid Eesti lood – Gustav Ernesaksa „Laev tõstis purjed“ ja Mihkel Veske „Kas tunned maad“. Kooslaulmine tekitas ühtse ja sooja tunde, mis sobis suurepäraselt taasiseseisvumispäeva tähistamiseks.
Peale muusikalist osa jätkus koosolemine kohvilaua ääres – maitsti kiluleiba ja kooki ning jagati muljeid.
Meeleolukas „Laulge Kaasa“ tõestas taas, et laul ühendab põlvkondi ja rahvaid, tuues rõõmu meie väikesesse kogukonda.
Meite lapse pillituba suvine motivatsioonilaager juuli 2025
„Meite lapse pillituba“ pidas maha oma kaheksanda suvise motivatsioonilaagri.
Seekordne pillilaager toimus juulis Pärnumaal Lähkma külamajas. Pea 40 noort muusikut vanuses 7-19 mängis kannelt, karmoškat, ukulelet, kitarri; tegi bändi, tantsis ja laulis. Noori juhendas neli pilliõpetajat: Kaja Kraav, Tiina Vaalma, Õnnela Lees ja noor külalisõpetaja Marten Kaljas. Kolme päevaga omandati tunniajase kontserdi jagu repertuaari, mis kolmanda päeva õhtul külarahvale ette kanti.
Suur tänu Lähkma külaseltsi rahvale meid oma majja lubamast, aitäh kohalikele kokkadele Mariannele ja Evele, aitäh Silviale noorte vaba aja sisiustamisel käsitööga! Aitäh Eesti Kultuurkapitalile ja Järva vallale, kes meid rahaliselt toetasid ja seeläbi laagri
toimumise võimalikuks tegid!
Motivatsioonilaager õigustas end igati. Kindlasti näete neid noori edaspidi ka teistel lavadel.
Kaja Kraav
laagri juht
Seekordne pillilaager toimus juulis Pärnumaal Lähkma külamajas. Pea 40 noort muusikut vanuses 7-19 mängis kannelt, karmoškat, ukulelet, kitarri; tegi bändi, tantsis ja laulis. Noori juhendas neli pilliõpetajat: Kaja Kraav, Tiina Vaalma, Õnnela Lees ja noor külalisõpetaja Marten Kaljas. Kolme päevaga omandati tunniajase kontserdi jagu repertuaari, mis kolmanda päeva õhtul külarahvale ette kanti.
Suur tänu Lähkma külaseltsi rahvale meid oma majja lubamast, aitäh kohalikele kokkadele Mariannele ja Evele, aitäh Silviale noorte vaba aja sisiustamisel käsitööga! Aitäh Eesti Kultuurkapitalile ja Järva vallale, kes meid rahaliselt toetasid ja seeläbi laagri
toimumise võimalikuks tegid!
Motivatsioonilaager õigustas end igati. Kindlasti näete neid noori edaspidi ka teistel lavadel.
Kaja Kraav
laagri juht
Laulupidu 2025
4. juulil toimus Tallinnas Vabaduse väljakul rahvamuusikapeo kontsert, kus osales 13liikmeline kollektiiv Lähkma Küla Pillimehed kolmes liigis - koondorkester, mandoliin ja karmoška. Kontserti kandis otse üle ETV. Kontserti saab järele vaadata siit:
https://jupiter.err.ee/1609730072/rahvamuusikapidu-iseoma
https://jupiter.err.ee/1609730072/rahvamuusikapidu-iseoma
Aasta küla 2025 ringsõit 30. juuni 2025
Lähkma-Saunametsa külaseltsis käisid külas EV Riigikogu esimees Lauri Hussar, Valdade ja Linnade Liidu esindaja Kalle Toomet, Leader Liidu esindaja Triin Kallas, Eesti Maaturismi Ühingu esindaja Katre Karu, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Kai Kalmann-Jotautas, Maaeluvõrgustiku esindaja Liina Laurikainen-Päri, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Tanel Talve, Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja Tiina Heidemann, 2023. aasta küla, Kaerepere esindaja Leaanyka Leisson.
Aasta küla avalikustamine toimub pidulikul sündmusel 23. augustil 2025 Kaereperes, Raplamaal.
"Aasta küla" konkursiga väärtustatakse tegusaid külasid. Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Aasta küla konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest, jagada laiemalt häid kogukonna toimimise praktikaid, aidata kaasa maaelu positiivse maine kasvule ning teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti Vabariigis.
Aasta küla avalikustamine toimub pidulikul sündmusel 23. augustil 2025 Kaereperes, Raplamaal.
"Aasta küla" konkursiga väärtustatakse tegusaid külasid. Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Aasta küla konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest, jagada laiemalt häid kogukonna toimimise praktikaid, aidata kaasa maaelu positiivse maine kasvule ning teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti Vabariigis.
Nurmenukutee puhtast loodusest
Sellel kevadel õitsesid nurmenukud eriti lopsakalt otse külamaja kõrval põllul. Nurmenukud korjasime maikuus. Seejärel kuivatasime, kujundasime ja pakendasime. Tulemuseks on ehe nurmenukutee – puhtast loodusest, metsade keskel kasvanud, ilma lisaaineteta. See tee on kui killuke kevadet, mis maitseb talvel eriti hästi – turgutab elujõudu, puhastab keha ja toob hingerahu.
See on tee, mis räägib meie külade lugu. Tee on kingituseks meie headele sõpradele.
See on tee, mis räägib meie külade lugu. Tee on kingituseks meie headele sõpradele.
Lähkma-Saunametsa külaselts jõudis Rahvakultuuri aastaraamatusse
Rõõmuga teatame, et äsja ilmunud Rahvakultuuri aastaraamatus 2024 on avaldatud artikkel pealkirjaga „Lähkma-Saunametsa külaseltsi lugu“.
Artikkel tutvustab meie külaseltsi kujunemislugu, tegutsemispõhimõtteid ja kogukonnaelu eripära. Lugu annab ülevaate sellest, kuidas ühistegevus, paikkondlik kultuuripärand ja kogukonnatunne on aidanud hoida väikesed külad elujõulisena ka tänapäeval.
Rahvakultuuri aastaraamat on Eesti Rahvakultuuri Keskuse väljaanne, mis talletab ja jagab ülevaadet kogukondade tegevustest, pärandikandjatest ja kultuurielu arengutest.
Aastaraamatut saab osta Eesti Rahvakultuuri Keskuse kontorist Viljandis, Leola 15A.
Tasuta veebiversiooni saab lugeda siit: Rahvakultuuri aastaraamat 2024 (PDF)
Aitäh kõigile, kes on panustanud meie külaseltsi arengusse – see tunnustus kuulub meile kõigile!
Artikkel tutvustab meie külaseltsi kujunemislugu, tegutsemispõhimõtteid ja kogukonnaelu eripära. Lugu annab ülevaate sellest, kuidas ühistegevus, paikkondlik kultuuripärand ja kogukonnatunne on aidanud hoida väikesed külad elujõulisena ka tänapäeval.
Rahvakultuuri aastaraamat on Eesti Rahvakultuuri Keskuse väljaanne, mis talletab ja jagab ülevaadet kogukondade tegevustest, pärandikandjatest ja kultuurielu arengutest.
Aastaraamatut saab osta Eesti Rahvakultuuri Keskuse kontorist Viljandis, Leola 15A.
Tasuta veebiversiooni saab lugeda siit: Rahvakultuuri aastaraamat 2024 (PDF)
Aitäh kõigile, kes on panustanud meie külaseltsi arengusse – see tunnustus kuulub meile kõigile!
Laulupeo tuli Lähkmal 21. juunil 2025
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli süttib 15. juunil 2025 päikesetõusul Tartus. Tuletulemine kulgeb läbi kõigi Eesti maakondade, kuni jõuab pealinna 2. juulil.
Tuleteekond Pärnumaal algab 21. juunil kell 9.40. Esimesena tervitavad seda Kilingi-Nõmmes Saarde valla koorid ja tantsurühmad. Järgneb peatus Lähkma külamajas, kus tulele laulavad, tantsivad ja mängivad Surju naiskoor Kirekeel, tantsurühm Surju Sõbratarid ja Lähkma Küla Pillimehed. Värvikas rongkäik liigub mootorrataste saatel edasi Vaskrääma Mihkel Lüdigi sünnipaika.
Tervitame Lähkmal tuld 21. juunil kell 11.50-12.10. Kes kohale tuleb, saab ka ise tõrvikut käes hoida. Tule hiljemalt kell 11.20 ja auto jäta kas koju või pargi alajaama poole teele. Kellel on, paneb selga midagi rahvuslikku.
Ootame kõiki poisse-mehi Lähkma Küla pillipoistega regilaulu laulma. Proov on reedel, 20. juuni õhtul kell 18 külamaja trepi ees.
Tuleteekond Pärnumaal algab 21. juunil kell 9.40. Esimesena tervitavad seda Kilingi-Nõmmes Saarde valla koorid ja tantsurühmad. Järgneb peatus Lähkma külamajas, kus tulele laulavad, tantsivad ja mängivad Surju naiskoor Kirekeel, tantsurühm Surju Sõbratarid ja Lähkma Küla Pillimehed. Värvikas rongkäik liigub mootorrataste saatel edasi Vaskrääma Mihkel Lüdigi sünnipaika.
Tervitame Lähkmal tuld 21. juunil kell 11.50-12.10. Kes kohale tuleb, saab ka ise tõrvikut käes hoida. Tule hiljemalt kell 11.20 ja auto jäta kas koju või pargi alajaama poole teele. Kellel on, paneb selga midagi rahvuslikku.
Ootame kõiki poisse-mehi Lähkma Küla pillipoistega regilaulu laulma. Proov on reedel, 20. juuni õhtul kell 18 külamaja trepi ees.
Lähkma Küla Pillimehed laulupeol 2025
Meil on suur heameel jagada toredat uudist: Lähkma Küla Pillimehed on edukalt läbinud tiheda konkursisõela ja pääsenud 2025. aasta laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeole “Iseoma”, mis toimub 3.–6. juulil Tallinnas.
Pikk ettevalmistustee algas juba 2024. aasta suvel, mil alustati iganädalaste pilliproovidega. Sellele järgnesid üldproovid Viimsis ning ettemäng 5. aprillil. Mais saabus kauaoodatud teade: oleme pääsenud suurele peole!
Žürii tagasiside oli südantsoojendav – meid kiideti põhjaliku ettevalmistuse, vaba lavalise oleku ja kauni koosmängu eest.
Eriti uhked oleme selle üle, et meie pillimehed osalevad rahvamuusikapeol lausa kolmes liigis:
Lisaks kõlavad Lähkma pillid ka suures laulupeorongkäigus 5. juulil, kui muusikud koos teiste peolistega pealinna tänavatel kõnnivad.
Täname südamest kõiki, kes on meile kaasa elanud! Eriti suur tänu toetajatele, kes on aidanud pillimehi harjutamisel, laenates mandoliine!
Kohtumiseni peol! 🎶
Pikk ettevalmistustee algas juba 2024. aasta suvel, mil alustati iganädalaste pilliproovidega. Sellele järgnesid üldproovid Viimsis ning ettemäng 5. aprillil. Mais saabus kauaoodatud teade: oleme pääsenud suurele peole!
Žürii tagasiside oli südantsoojendav – meid kiideti põhjaliku ettevalmistuse, vaba lavalise oleku ja kauni koosmängu eest.
Eriti uhked oleme selle üle, et meie pillimehed osalevad rahvamuusikapeol lausa kolmes liigis:
- Koondorkestris – siia kandideerisid kõik 13 pillimeest.
- Mandoliiniliigis – osaleb kaheksa mängijat.
- Karmoškaliigis – üks pillimees esindab küla ka selles haruldasemas žanris.
Lisaks kõlavad Lähkma pillid ka suures laulupeorongkäigus 5. juulil, kui muusikud koos teiste peolistega pealinna tänavatel kõnnivad.
Täname südamest kõiki, kes on meile kaasa elanud! Eriti suur tänu toetajatele, kes on aidanud pillimehi harjutamisel, laenates mandoliine!
Kohtumiseni peol! 🎶
Kevadpäevad Setomaal 2025
23.-25.05.2025 toimusid ühisprojekti "Rohelise Jõemaa Koostöökogu kogukondade võrgustikutegevused 2024/2025" tegevuste raames RJK kevadpäevad Setomaal.
Kõik algas külmal kevadpäeval Piirissaarel. Giid vedas meid moodsa ekskursiooniautoga vapralt ning vahelduva vihma saatel läbi kolme saarel oleva küla. Saare keskel asuva sadamaga kohalikud eripärad ei lõpe. Aukartusäratavaim fakt pärineb aastast 1862, kui saart tabas võimas üleujutus. Selle tulemusel võttis järv enda alla ligi 2/3 saare pindalast. Koos sellega jäi järve põhja ka varem saarele nime andnud Porka küla.
Unustamatut elamust pakkus ehtne ja ehe Seto pidu Treski muusika- ja inspiratsioonikeskuses koos Jalmar Vabarnaga. Seal kuuldule, nähtule ja õpitule pakkus viimasel reisipäeval toredat jätku Inara Luigas Vanavalgõ Kohvitarõs. Kogu reisiseltskond tegi pelmeene valmistades nina ja näpud jahuseks. Tore viktoriin selgitas, et teadmisi Setomaast on juba kogunenud. Inara imeline leelotamise oskus haaras seltskonna lauluinimesed kaasa leelotama. Perenaise pillimängu ja juhendamise saatel ei jäänud tantsust ning trallist kõrvale keegi.
Parima ülevaate seto rahva elust läbi kahesaja aasta saime Vana-Sõrmuse kindlustalus. Neid ainulaadseid talusid on tänapäevani vähe säilinud. Eriti autentne õhkond tulenes asjaolust, et ajalugu tutvustas läbi oma esivanemate loo praegune taluperemees, kes paljude põlvkondade järel endiselt talus elab ning hoonete hea käekäigu eest hoolt kannab.
Taarka Taro Köögikönõ peremees Aare Hõrn jutustustena saime ülevaate ja osa seto kultuurist. Samal ajal kui perenaine Rieka Hõrn kostitas väga maitsva ning eheda seto toiduga. Toredat täiendust eelnevale pakkus Obinitsa muuseumi külastus. Saime osa rõivile panemise programmist, mille käigus muuseumi perenaine tutvustas põhjalikult seto rahvarõivaid.
Kagu-Eesti tuntum turismimagnet on Piusa koopad. 1922-1966 heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid rajati klaasiliiva kaevandamiseks, kuid hilisemalt nahkhiirte ja liblikate poolt talvitumiseks kasutatavana loodi seal Piusa koobastiku kaitseala. 2010 avatud nahkhiirekujuline külastuskeskus annab ajaloost ja klaasiliiva kasutusest mitmekülgse ülevaate.
Seebimeister Silver Hüdsi loodud Vana Jüri seebikoda pakub suures valikus käsitööna valmistatud seepe. Meister ise jutustas oma loo pikast ja keerukast teekonnast, kuidas ta praegu tehtavate seepideni üldse jõudis. Samas jagas hindamatuid näpunäiteid, mida päris seep üldse tähendab ja mismoodi seda seebilaadsete toodete hulgast ära tunda.
Reis lõppes jalutuskäiguga renoveeritud Mooste mõisakompleksis. Giid tutvustas tänapäeval piirkonna kultuurikeskuseks kujunenud mõisa ajalugu. Valdava osa ajast on 1909. aastal valminud peahoone olnud kasutusel koolina. Stiilselt renoveeritud kõrvalhooned on leidnud uue kasutuse väga erineva ettevõtluse poolt savikojast ja puutöökojast kuni hotellini.
Selline külaskäik annab põhjaliku mõistmise, et me siin väikesel Eestimaal ja väikeste rahvakildudena olemegi igaüks omal moel ääretult erinevad. Erinevused on väga suur rikkus ja vahel ongi vaja külla minna ning kohalikus elus kaasa lüüa. Kuulata ajalugu, õppida tantsusamme, juhendamisel kaasa laulda ja vaadata kõike mida just sealsel rahval tehtud ning tegemisel on. Tulime tagasi emotsionaalselt rikkamana. Just teadmised on üksteise mõistmise aluseks. Suur aitäh kõigile, kelle pika ettevalmistustöö tulemusel Setomaa külastus teoks sai.
Reisi rahastas LEADER Rohelise Jõemaa Koostöökogu.
Kõik algas külmal kevadpäeval Piirissaarel. Giid vedas meid moodsa ekskursiooniautoga vapralt ning vahelduva vihma saatel läbi kolme saarel oleva küla. Saare keskel asuva sadamaga kohalikud eripärad ei lõpe. Aukartusäratavaim fakt pärineb aastast 1862, kui saart tabas võimas üleujutus. Selle tulemusel võttis järv enda alla ligi 2/3 saare pindalast. Koos sellega jäi järve põhja ka varem saarele nime andnud Porka küla.
Unustamatut elamust pakkus ehtne ja ehe Seto pidu Treski muusika- ja inspiratsioonikeskuses koos Jalmar Vabarnaga. Seal kuuldule, nähtule ja õpitule pakkus viimasel reisipäeval toredat jätku Inara Luigas Vanavalgõ Kohvitarõs. Kogu reisiseltskond tegi pelmeene valmistades nina ja näpud jahuseks. Tore viktoriin selgitas, et teadmisi Setomaast on juba kogunenud. Inara imeline leelotamise oskus haaras seltskonna lauluinimesed kaasa leelotama. Perenaise pillimängu ja juhendamise saatel ei jäänud tantsust ning trallist kõrvale keegi.
Parima ülevaate seto rahva elust läbi kahesaja aasta saime Vana-Sõrmuse kindlustalus. Neid ainulaadseid talusid on tänapäevani vähe säilinud. Eriti autentne õhkond tulenes asjaolust, et ajalugu tutvustas läbi oma esivanemate loo praegune taluperemees, kes paljude põlvkondade järel endiselt talus elab ning hoonete hea käekäigu eest hoolt kannab.
Taarka Taro Köögikönõ peremees Aare Hõrn jutustustena saime ülevaate ja osa seto kultuurist. Samal ajal kui perenaine Rieka Hõrn kostitas väga maitsva ning eheda seto toiduga. Toredat täiendust eelnevale pakkus Obinitsa muuseumi külastus. Saime osa rõivile panemise programmist, mille käigus muuseumi perenaine tutvustas põhjalikult seto rahvarõivaid.
Kagu-Eesti tuntum turismimagnet on Piusa koopad. 1922-1966 heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid rajati klaasiliiva kaevandamiseks, kuid hilisemalt nahkhiirte ja liblikate poolt talvitumiseks kasutatavana loodi seal Piusa koobastiku kaitseala. 2010 avatud nahkhiirekujuline külastuskeskus annab ajaloost ja klaasiliiva kasutusest mitmekülgse ülevaate.
Seebimeister Silver Hüdsi loodud Vana Jüri seebikoda pakub suures valikus käsitööna valmistatud seepe. Meister ise jutustas oma loo pikast ja keerukast teekonnast, kuidas ta praegu tehtavate seepideni üldse jõudis. Samas jagas hindamatuid näpunäiteid, mida päris seep üldse tähendab ja mismoodi seda seebilaadsete toodete hulgast ära tunda.
Reis lõppes jalutuskäiguga renoveeritud Mooste mõisakompleksis. Giid tutvustas tänapäeval piirkonna kultuurikeskuseks kujunenud mõisa ajalugu. Valdava osa ajast on 1909. aastal valminud peahoone olnud kasutusel koolina. Stiilselt renoveeritud kõrvalhooned on leidnud uue kasutuse väga erineva ettevõtluse poolt savikojast ja puutöökojast kuni hotellini.
Selline külaskäik annab põhjaliku mõistmise, et me siin väikesel Eestimaal ja väikeste rahvakildudena olemegi igaüks omal moel ääretult erinevad. Erinevused on väga suur rikkus ja vahel ongi vaja külla minna ning kohalikus elus kaasa lüüa. Kuulata ajalugu, õppida tantsusamme, juhendamisel kaasa laulda ja vaadata kõike mida just sealsel rahval tehtud ning tegemisel on. Tulime tagasi emotsionaalselt rikkamana. Just teadmised on üksteise mõistmise aluseks. Suur aitäh kõigile, kelle pika ettevalmistustöö tulemusel Setomaa külastus teoks sai.
Reisi rahastas LEADER Rohelise Jõemaa Koostöökogu.
Lähkma Folgiklubi 2025-2026
MTÜ Lähkma-Saunametsa Külaselts viib 2025-2026 läbi projekti Lähkma folgiklubi. Projekti tulemusena on Lähkmal läbi viidud neli folgiklubi üritust: Maailmamuusika folgiklubi, Põhjamaade muusika folgiklubi, folgiklubi lastele ja lõõtsa-karmoška eri. Jälgige reklaami! Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist.
Rahvamuusikapeol on karmoškaliik esimest korda, mandoliine laenasid Lähkma pillimehed küla pealt 2025
Lähkma-Saunametsa aruka küla strateegia 2022-2035
Prügiveo graafik
Eesti Külaliikumine Kodukant 2025
Meil käisid külas Pärnumaa külade esindajad ning Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikmed Külli Pann ja Tanel Talve.
Meeleolukad muusikalised etteasted tegid Lähkma pillimehed ja punkrokkkaverbänd Surju Kommunaal.
Meeleolukad muusikalised etteasted tegid Lähkma pillimehed ja punkrokkkaverbänd Surju Kommunaal.
Pärnumaa aasta küla 2024
Pärnumaa aasta küla tiitli pälvivad ühise külaseltsi moodustanud Lähkma ja Saunametsa külad. Tänaseks on Lähkma-Saunametsa külamaja saanud uued aknad, katuse, maakütte ning vee- ja tualettruumid, muutes selle atraktiivseks ja talvekindlaks. Külaselts on 10 aastat tegelenud pärimusmuusika ja traditsioonide elustamisega, pakkudes pilliõpet ja tantsuprojekte, kus on osalenud üle 400 inimese. Noorte pillimeeste bänd "Lähkma küla pillimehed" on esinenud mitmel suurel sündmusel, sealhulgas Laulu- ja Tantsupeol. Külaseltsi fookus on viimastel aastatel olnud turvalisusel – külamaja on registreeritud kerksuskeskusena, varustatud elektrigeneraatori ja vajalike ühendustega. Koostöös Päästeametiga on elanikke koolitatud kriisideks valmistuma.
Projekt Pärimuskoolitused Lähkma Külamajas 3 - 2025
Lähkma-Saunametsa külaselts viib 2025. a läbi KOP-projekti Pärimuskoolitused Lähkma külamajas. Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud erinevate põlvkondade ja huvigruppide esindajad. Viiakse läbi neli õpituba - mandoliini õpituba, karmoška õpituba, Laulge kaasa ja Kohalikud pärimuslood ja pärandkultuuriobjektid 3. Projekti on rahastatud kohaliku omaaalgatuse programmist.
Spordipäev Lähkma madalseiklusrajal 2024
28. septembril 2024 toimus Lähkma külamaja juures spordipäev.
Spordipäeva raames jagas slackline tasakaaluliinil kõndimise algteadmisi Slackline OÜ esindajana Heigo-Elmar Vahesaar. Alustati tasakaaluliini ülesseadmisest ja ohutusest. Maapinnal soojendusena tehtud harjutused olid ühtlasi ka heaks sissejuhatuseks hiljem slackline liinil õpitud tasakaalu harjutustele. Algselt pigem lastele suunatud spordipäev kujunes motiveeriva ja toetava treeneri käe all sedavõrd toredaks, et mõneks tunniks kaotas vanus igasuguse tähenduse. Rõõmsalt lustivate laste kõrval tegi tasakaaluliinil harjutusi kaasa sama arvukalt ka täiskasvanuid. 40 osalejaga päev lõppes suupistetega keha kinnitades elava vestlusringi saatel. Aitäh Mariannele kõige maitsva eest toidulaual ja tänud Kaljule päeva fotodena jäädvustamise eest.
Selline päev on oma mõttelt ja olemuselt alati suurema mõjuga kui ehk kõrvaltvaatajatele tundub. Tasakaaluliinil algajana harjutusi tehes on keskendumine sedavõrd suur, et harjutamise ajaks ununeb kogu ümbritsev elu. See on üks suurepärastest võimalustest igapäeva ootustest ja kohustustest end välja lülitada. Järele jääb vaid sära silmis, suur rõõm liinil lihtsalt püsti püsimisest ning tore ühiselt veedetud aeg koos inimestega, kes sama lõbusalt oma päeva päikeselisemaks teevad. Siiras soovitus proovimiseks neile, kes tunnevad, et ümbritsev elu ei vasta nende ootustele ja teiste poolt tehtav kujuneb lõputuks pahameele kuhjaks. Päev slackline liinil aitab seesmiselt paika loksutada ja tõdeda, et kõik me ümber algab siiski meist enestest.
Toredat iseeneses head leidmist ja selle teistega jagamist!
Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist. Omaosalusega toetas Saarde vald.
Spordipäeva raames jagas slackline tasakaaluliinil kõndimise algteadmisi Slackline OÜ esindajana Heigo-Elmar Vahesaar. Alustati tasakaaluliini ülesseadmisest ja ohutusest. Maapinnal soojendusena tehtud harjutused olid ühtlasi ka heaks sissejuhatuseks hiljem slackline liinil õpitud tasakaalu harjutustele. Algselt pigem lastele suunatud spordipäev kujunes motiveeriva ja toetava treeneri käe all sedavõrd toredaks, et mõneks tunniks kaotas vanus igasuguse tähenduse. Rõõmsalt lustivate laste kõrval tegi tasakaaluliinil harjutusi kaasa sama arvukalt ka täiskasvanuid. 40 osalejaga päev lõppes suupistetega keha kinnitades elava vestlusringi saatel. Aitäh Mariannele kõige maitsva eest toidulaual ja tänud Kaljule päeva fotodena jäädvustamise eest.
Selline päev on oma mõttelt ja olemuselt alati suurema mõjuga kui ehk kõrvaltvaatajatele tundub. Tasakaaluliinil algajana harjutusi tehes on keskendumine sedavõrd suur, et harjutamise ajaks ununeb kogu ümbritsev elu. See on üks suurepärastest võimalustest igapäeva ootustest ja kohustustest end välja lülitada. Järele jääb vaid sära silmis, suur rõõm liinil lihtsalt püsti püsimisest ning tore ühiselt veedetud aeg koos inimestega, kes sama lõbusalt oma päeva päikeselisemaks teevad. Siiras soovitus proovimiseks neile, kes tunnevad, et ümbritsev elu ei vasta nende ootustele ja teiste poolt tehtav kujuneb lõputuks pahameele kuhjaks. Päev slackline liinil aitab seesmiselt paika loksutada ja tõdeda, et kõik me ümber algab siiski meist enestest.
Toredat iseeneses head leidmist ja selle teistega jagamist!
Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist. Omaosalusega toetas Saarde vald.
Pärandkultuurireis 2024
Projekti “Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2” raames sai 30. augustil 2024 teoks tore bussireis. Sõidul läbi Kikepera kaitsela tutvustas Kadri-Aija juba tehtud ja planeeritavaid veerežiimi taastamise töid. Jõudes Halliste jõe äärde ootasid meid esimeses peatuses Vardja talu perenaine ja peremees. Saime osa pererahva loodud talumuuseumist. 19 sajandi teisest poolest pärineva talu ajalugu on põnev ka hilisemas perioodis. Nimelt on 1999. aastast pärinev Okk Arko film “Ristumine peateega” üles võetud siinses talus. Soovijad said jalutada talu kõrvalt läbi voolava Halliste jõe põhjas asuval liivapaljandil.
Päev pakkus toredat ülevaadet piirkonna külade ajaloost. Esmamainituna juba 1560. aastal sai Reinse küla oma nime tagasi 2021. Kanaküla alla liidetuna taastas 2007. aastal oma küla nime ka Oissaare. Kunagises Kivilaane külas asunud 9-10 talust on praeguseks järel kolm. Eraldi külana kaotati 1977 ja liideti Sigastega. Siinsed suured laaned on juba ajalooliselt inimestele muude hüvede kõrvalt ka turvatunnet pakkunud. Teadaolevalt on Karumulla mägi muistne pelgupaik kuhu põgeneti sõdade ja vallutajate röövretkede eest varjule.
Tõlla jõel asuva Kamali paisjärve kaldal asuvat esivanemate talu tutvustas perenaine Katrin. Tema isa Gunnar Grünthal tellis 2006. aastal kohalikult käsitööliselt karjatüdruku mitme meetri kõrguse skulptuuri. See on tunnistatud pärandkultuuri objektiks. Robert Ollo tööna valminud kuju (samas taluõues kasvanud tammest tehtuna) on pühendatud kõigile naistele. Lisatud on plaat kirjega:”Aegadest sõltumatu tähis naistele. Seisata iseendas”.
Pärandkultuuri kõrval tutvusime ka kaasaegse ehitisega. 230 meetri kõrguse tuugeni kõrval seistes tundus kõik ümbritsev väga madal ning väike.
Päeva lõpetasime piknikuga Katku lõkkekohas, mis asub Katkusoo servas. Kairiti tehtud maitsvate suupistete kõrvale said vastuse kõik reisi jooksul tekkinud küsimused ja avaldatud kõik tekkinud mõtted.
Suur tänu Avele, Kadri-Aijale ja Kaiale. Sellise ekskursiooni käigus saavad muidu igapäevaelus teadaolevad paigad ajaloolist tausta ja põnevaid seikasid juurde.
Aitäh Kalju Sarapule reisi piltidena jäädvustamise eest.
Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist (90%), omaosalusega toetas Saarde vald (10%).
Päev pakkus toredat ülevaadet piirkonna külade ajaloost. Esmamainituna juba 1560. aastal sai Reinse küla oma nime tagasi 2021. Kanaküla alla liidetuna taastas 2007. aastal oma küla nime ka Oissaare. Kunagises Kivilaane külas asunud 9-10 talust on praeguseks järel kolm. Eraldi külana kaotati 1977 ja liideti Sigastega. Siinsed suured laaned on juba ajalooliselt inimestele muude hüvede kõrvalt ka turvatunnet pakkunud. Teadaolevalt on Karumulla mägi muistne pelgupaik kuhu põgeneti sõdade ja vallutajate röövretkede eest varjule.
Tõlla jõel asuva Kamali paisjärve kaldal asuvat esivanemate talu tutvustas perenaine Katrin. Tema isa Gunnar Grünthal tellis 2006. aastal kohalikult käsitööliselt karjatüdruku mitme meetri kõrguse skulptuuri. See on tunnistatud pärandkultuuri objektiks. Robert Ollo tööna valminud kuju (samas taluõues kasvanud tammest tehtuna) on pühendatud kõigile naistele. Lisatud on plaat kirjega:”Aegadest sõltumatu tähis naistele. Seisata iseendas”.
Pärandkultuuri kõrval tutvusime ka kaasaegse ehitisega. 230 meetri kõrguse tuugeni kõrval seistes tundus kõik ümbritsev väga madal ning väike.
Päeva lõpetasime piknikuga Katku lõkkekohas, mis asub Katkusoo servas. Kairiti tehtud maitsvate suupistete kõrvale said vastuse kõik reisi jooksul tekkinud küsimused ja avaldatud kõik tekkinud mõtted.
Suur tänu Avele, Kadri-Aijale ja Kaiale. Sellise ekskursiooni käigus saavad muidu igapäevaelus teadaolevad paigad ajaloolist tausta ja põnevaid seikasid juurde.
Aitäh Kalju Sarapule reisi piltidena jäädvustamise eest.
Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist (90%), omaosalusega toetas Saarde vald (10%).
Küla liigub 2024-2025
Lähkma-Saunametsa külaselts kutsub eeloleval hooajal põnevatel terviseüritustel osalema. Kogukonnas on aastaid tegeletud süvitsi pärimusmuusika ja pilliõppega, nüüd soovime rohkem tähelepanu suunata ka tervisele ja liikumisele.
Istume me ju liiga palju aega ekraanide taga ning kõikide vanusegruppide jaoks on liikumine väga oluline. Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eelmisel aastal tellitud uuringu kohaselt liigub enamus Eesti elanikest vähem kui tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks on vajalik. Oluline on mõtteviisi muutmine ja avatud meel. Suured arenguhüpped koosnevad väikestest sammudest oma peres ja kogukonnas. Võime küll ka üksi liikuda ja sporti teha, kuid koos on see motiveerivam.
Selts korraldab spordiürituse “Maapinnast lahti”, kus tegevused toimuvad Lähkma külamaja juures oleval madalseiklusrajal ning looduskaunis ümbruses. Ürituse viib läbi Slackline OÜ, kes on Eesti suurim madalseiklusradade ehitusega tegelev ettevõte ning paigaldas ka külamaja juurde kevadel madalseiklusraja. Raja ehitamise eesmärgiks on pakkuda siinse piirkonna lastele ja lapsemeelsetele ning külalistele rohkem huvitavaid ja kasulikke tegevusvõimalusi värskes õhus.
Lähkma madalseiklusrada on üsna pisike, seetõttu on oluline õppida oma ala spetsialistidelt, kuidas seda kasutada mitmekülgselt ja loovalt. Treeningul räägitakse ohutusest, viiakse läbi soojendus, tasakaaluharjutused maapinnal (n-ö juurdeviivad harjutused), erinevad asendid ja harjutused liinil, näidatakse liinide mängulist kasutamist ning toimuvad võistlused. Madalseiklusrajale on oodatud igas eas huvilised ka üritustevälisel ajal, kuid ise peab jälgima ohutust ja kaalupiirangut 100 kg.
Spordiga seotud inimesed kindlasti teavad Pärnumaa särtsakat kepikõnnientusiasti Sirje Soovikut, kes regulaarselt juhendab kepikõnni gruppe Pärnus, Sindis ja Saugas. Tulemas on “Särtsupäev Sirjega”, mille raames toimub kepikõnni õpituba ja liikumisüritus Lähkma külamaja ümbruses. Õpitakse kepikõnni põhimõtteid, võimeldakse keppidega, tehakse eel- ja järelharjutusi, venitusi. Sirje on väga positiivse ellusuhtumisega ja süstib tegutsemistahet väsimatult ka teistesse. Sirje tuleb Lähkmale koos teiste Pärnumaa kepikõnni entusiastidega. See vahva seltskond on mõned aastad tagasi siinkandis käinud ning tõepoolest, see eeskuju nakatab!
Suur rõõm on, et praktilist koolitust “Keha ja meele tasakaal” juhendab meie oma kogukonna liige Kairit Rosenfeld. Kairit on shindo assistent-instruktor ja tegelenud pikalt joogaga. Kairit on õppinud traditsioonilist hiina meditsiini ja energeetilist massaaži kuus aastat Eesti Neijingi Koolis ning tegelenud antud teemadega üle 20 aasta. Praktiliste liikumisharjutuste kaudu õpitakse tundma oma keha ja energiakanaleid. Õpitakse tegema venitamis- ja lõõgastusharjutusi. Räägitakse loomulikust keha ja meele tasakaalust ning näidatakse võtteid, kuidas keha ja vaimu vabastada füüsilis-emotsionaalsetest pingetest ning keha energiaid tasakaalustada.
Ka tantsimine on liikumine, see on tervisele kasulik ja annab häid emotsioone. Lähkma-Saunametsa külaseltsis on juba aastaid korraldatud pärimusüritusi, kus osalevad huvilised lähemalt ja kaugemalt ning külamaja saal kipub mõnikord väiksekski jääma. Sel talvel on plaan kutsuda külla kogenumad pärimustantsu õpetajad-pillimehed kaugemalt, et oleks taas võimalik pärimustantsu viljeleda koduvallas. Tuntumad regulaarselt tegutsevad tantsuklubid asuvad näiteks Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Pärnumaal aga selliseid üritusi napib.
Jälgige reklaami ja tulge osalema. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist. Omaosalusega on toetanud Saarde vald.
Istume me ju liiga palju aega ekraanide taga ning kõikide vanusegruppide jaoks on liikumine väga oluline. Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse eelmisel aastal tellitud uuringu kohaselt liigub enamus Eesti elanikest vähem kui tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks on vajalik. Oluline on mõtteviisi muutmine ja avatud meel. Suured arenguhüpped koosnevad väikestest sammudest oma peres ja kogukonnas. Võime küll ka üksi liikuda ja sporti teha, kuid koos on see motiveerivam.
Selts korraldab spordiürituse “Maapinnast lahti”, kus tegevused toimuvad Lähkma külamaja juures oleval madalseiklusrajal ning looduskaunis ümbruses. Ürituse viib läbi Slackline OÜ, kes on Eesti suurim madalseiklusradade ehitusega tegelev ettevõte ning paigaldas ka külamaja juurde kevadel madalseiklusraja. Raja ehitamise eesmärgiks on pakkuda siinse piirkonna lastele ja lapsemeelsetele ning külalistele rohkem huvitavaid ja kasulikke tegevusvõimalusi värskes õhus.
Lähkma madalseiklusrada on üsna pisike, seetõttu on oluline õppida oma ala spetsialistidelt, kuidas seda kasutada mitmekülgselt ja loovalt. Treeningul räägitakse ohutusest, viiakse läbi soojendus, tasakaaluharjutused maapinnal (n-ö juurdeviivad harjutused), erinevad asendid ja harjutused liinil, näidatakse liinide mängulist kasutamist ning toimuvad võistlused. Madalseiklusrajale on oodatud igas eas huvilised ka üritustevälisel ajal, kuid ise peab jälgima ohutust ja kaalupiirangut 100 kg.
Spordiga seotud inimesed kindlasti teavad Pärnumaa särtsakat kepikõnnientusiasti Sirje Soovikut, kes regulaarselt juhendab kepikõnni gruppe Pärnus, Sindis ja Saugas. Tulemas on “Särtsupäev Sirjega”, mille raames toimub kepikõnni õpituba ja liikumisüritus Lähkma külamaja ümbruses. Õpitakse kepikõnni põhimõtteid, võimeldakse keppidega, tehakse eel- ja järelharjutusi, venitusi. Sirje on väga positiivse ellusuhtumisega ja süstib tegutsemistahet väsimatult ka teistesse. Sirje tuleb Lähkmale koos teiste Pärnumaa kepikõnni entusiastidega. See vahva seltskond on mõned aastad tagasi siinkandis käinud ning tõepoolest, see eeskuju nakatab!
Suur rõõm on, et praktilist koolitust “Keha ja meele tasakaal” juhendab meie oma kogukonna liige Kairit Rosenfeld. Kairit on shindo assistent-instruktor ja tegelenud pikalt joogaga. Kairit on õppinud traditsioonilist hiina meditsiini ja energeetilist massaaži kuus aastat Eesti Neijingi Koolis ning tegelenud antud teemadega üle 20 aasta. Praktiliste liikumisharjutuste kaudu õpitakse tundma oma keha ja energiakanaleid. Õpitakse tegema venitamis- ja lõõgastusharjutusi. Räägitakse loomulikust keha ja meele tasakaalust ning näidatakse võtteid, kuidas keha ja vaimu vabastada füüsilis-emotsionaalsetest pingetest ning keha energiaid tasakaalustada.
Ka tantsimine on liikumine, see on tervisele kasulik ja annab häid emotsioone. Lähkma-Saunametsa külaseltsis on juba aastaid korraldatud pärimusüritusi, kus osalevad huvilised lähemalt ja kaugemalt ning külamaja saal kipub mõnikord väiksekski jääma. Sel talvel on plaan kutsuda külla kogenumad pärimustantsu õpetajad-pillimehed kaugemalt, et oleks taas võimalik pärimustantsu viljeleda koduvallas. Tuntumad regulaarselt tegutsevad tantsuklubid asuvad näiteks Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Pärnumaal aga selliseid üritusi napib.
Jälgige reklaami ja tulge osalema. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist. Omaosalusega on toetanud Saarde vald.
Projekt Küla liigub 2024-2025
Lähkma-Saunametsa külaselts viib 2024-2025 läbi projekti Küla liigub. Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete terviseteadmiste ja praktiliste liikumisoskuste kasv. Projekti tulemusena on läbi viidud aktiivsed tegevused. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
Kõigile lastele ja lapsemeelsetele 2024
Külamaja juures sai valmis väike seiklusrada. Mõnus trosslaskumine on ka. Sobib suurematele ja väiksematele. Vanemad ikka kaasa. Tulge kaema ja proovima. Ikka tänu projektile ja Saarde vallale!
Kohaliku külaseltsi pillimehed panevad õla alla 95 aasta vanuse kassahiti Pärnumaa esilinastusele - 2024
Endla puusepa efektimasina saatel kappasid tummfilmis hobused - 2024
Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2 - 2024
Külaselts viib 2024. aastal läbi projekti Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2. Projekti eesmärgiks on
kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud eri
põlvkondade esindajad. Osalejate põhituumiku moodustavad kohalikud inimesed. Projekti käigus annavad
kogenumad ja oskajamad üksteisele, sealhulgas ka nooremale põlvkonnale oma teadmisi ja oskusi ning
koos tegutsedes püsib tugev kogukond. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud eri
põlvkondade esindajad. Osalejate põhituumiku moodustavad kohalikud inimesed. Projekti käigus annavad
kogenumad ja oskajamad üksteisele, sealhulgas ka nooremale põlvkonnale oma teadmisi ja oskusi ning
koos tegutsedes püsib tugev kogukond. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
Kogukonna turvalisuse projekt 26. juuni 2023 - 31. august 2024
30.11.2023 esitasime taotluse Kogukonna turvalisuse tõstmiseks Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi.
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) juhatus, lähtudes KÜSKi nõukogu 08.08.2023.a. otsusega kinnitatud dokumendist “ Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru tingimused“, hindas Lähkma-Saunametsa külaseltsi esitatud taotlust ning otsustas meie taotluse rahuldada.
Projekti üks eesmärk on ehitada välja elektrigeneraatori turvaline ühendus. Selleks viiakse elektrikaabel kuurist majani ja paigaldatakse vajalikud lülitid. See tegevus võimaldab elektrikatkestuste korral tagada majas vee ja valgustuse toimimise.
Teise eesmärgina soetatakse külaseltsi kööki gaasipliit koos vajalike tarvikutega. See võimaldab elektrikatkestuste korral jätkata majas tegevusi.
Projektist kaetakse otseste korralduslike tööde kulud projektijuhile ja raamatupidamisele.
Toetuse kogusumma on 3300 eurot. Projekti elluviimise periood on 26. juunil 2023. a kuni 31. augustini 2024. a.
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) juhatus, lähtudes KÜSKi nõukogu 08.08.2023.a. otsusega kinnitatud dokumendist “ Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru tingimused“, hindas Lähkma-Saunametsa külaseltsi esitatud taotlust ning otsustas meie taotluse rahuldada.
Projekti üks eesmärk on ehitada välja elektrigeneraatori turvaline ühendus. Selleks viiakse elektrikaabel kuurist majani ja paigaldatakse vajalikud lülitid. See tegevus võimaldab elektrikatkestuste korral tagada majas vee ja valgustuse toimimise.
Teise eesmärgina soetatakse külaseltsi kööki gaasipliit koos vajalike tarvikutega. See võimaldab elektrikatkestuste korral jätkata majas tegevusi.
Projektist kaetakse otseste korralduslike tööde kulud projektijuhile ja raamatupidamisele.
Toetuse kogusumma on 3300 eurot. Projekti elluviimise periood on 26. juunil 2023. a kuni 31. augustini 2024. a.
Kohalikud pärimuslood ja pärandkultuuriobjektid 2023
Ave Kartau kirjutatud Pärimuskoolituste projekti raames ja Kadri-Aija Viigi poolt juhitud ekskursioonina sai 9. augustil 2023 teoks hariv bussireis koos vahva seltskonnaga. Külastasime 1975 aastal suletud, kitsarööpmelise raudtee, Riisselja raudteejaama asukohta. Hoonetest on säilinud vaid kelder, mille ukse avause on muinasjutuliseks kujundanud suur kuusk, kasvatades oma võimsa juure üle keldri sissepääsu.
Käisime metsas sündmuskohal ja tutvusime Waldimurru metsavaht Lillese looga. 1895 aasta 1. juunil süüdati laoplatsil põlema Sindi vabriku poolt ostetud 100 sülda puitu. Metsavaht Lilles ruttas olukorda uurima ja mõrvati kuriteo toimepanijate relva läbi.
Ajalooliste lugude vestmise saatel viis bussireis mööda kunagistest taludest ja Sarve rabast. Varem kokkulepitud peatusena tutvustati Kikeperas Lutsu harjutusväljakul tehtavaid tegevusi, tuletati meelde ohtliku tegevuse ajaks heisatud punaste lippude olulisust ja räägiti harjutusväljaga seonduvatest tulevikuplaanidest.
Kikepera külas endise koolimaja asukohas ootas meid Tiit Kosenkranius. Tiit rääkis põhjalikumalt paiga ajaloost. Veel 1940 a. oli piirkonnas 117 talu üle 500 elanikuga. Kunagise kooli asukohta märkival kivil on ajalooliselt järgnev kokku võetud sõnadega: “1944-1964 hävisid külad ja inimelud N. Liidu okupatsiooni tulemusena“.
Külastasime keraamik ja kunstiõpetaja Ene Tapferi Kikepera kodus asuvat keraamika töötuba ning kohe naabrina toimetavat Usewood Eesti OÜ masinaehitust. Kikepera külas ehitatakse minimetsamasinaid, mis on loodud just noores metsas hooldusraie tegemiseks.
Päeva lõpetasime Lähkma külamajas kohvi joomise ja kiringli söömise saatel, piirkonna eluolu arutades.
Käisime metsas sündmuskohal ja tutvusime Waldimurru metsavaht Lillese looga. 1895 aasta 1. juunil süüdati laoplatsil põlema Sindi vabriku poolt ostetud 100 sülda puitu. Metsavaht Lilles ruttas olukorda uurima ja mõrvati kuriteo toimepanijate relva läbi.
Ajalooliste lugude vestmise saatel viis bussireis mööda kunagistest taludest ja Sarve rabast. Varem kokkulepitud peatusena tutvustati Kikeperas Lutsu harjutusväljakul tehtavaid tegevusi, tuletati meelde ohtliku tegevuse ajaks heisatud punaste lippude olulisust ja räägiti harjutusväljaga seonduvatest tulevikuplaanidest.
Kikepera külas endise koolimaja asukohas ootas meid Tiit Kosenkranius. Tiit rääkis põhjalikumalt paiga ajaloost. Veel 1940 a. oli piirkonnas 117 talu üle 500 elanikuga. Kunagise kooli asukohta märkival kivil on ajalooliselt järgnev kokku võetud sõnadega: “1944-1964 hävisid külad ja inimelud N. Liidu okupatsiooni tulemusena“.
Külastasime keraamik ja kunstiõpetaja Ene Tapferi Kikepera kodus asuvat keraamika töötuba ning kohe naabrina toimetavat Usewood Eesti OÜ masinaehitust. Kikepera külas ehitatakse minimetsamasinaid, mis on loodud just noores metsas hooldusraie tegemiseks.
Päeva lõpetasime Lähkma külamajas kohvi joomise ja kiringli söömise saatel, piirkonna eluolu arutades.
Prügiveo graafik
Aasta koolitaja 2022 Helge Alt õpetas Lähkmal koristamist
Räägiti erinevate pindade puhastamisest, mustuse eripärast, enimlevinud puhastusainetest ja koristustarvikutest. Õpetajaks oli aasta koolitaja 2022 Helge Alt. Osalemine oli tasuta kuna see oli rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi kaudu.
Helge Alt on Eesti esimeste puhastusvaldkonna õppefilmide üks autoritest, osalenud kodumajanduse valdkonna riiklike õppekavade koostamisel ning olnud mitmete puhastusvaldkonna raamatute autoriks või retsensendiks ja avaldanud hulgaliselt koristusalaseid artikleid.
Helge Alt on Eesti esimeste puhastusvaldkonna õppefilmide üks autoritest, osalenud kodumajanduse valdkonna riiklike õppekavade koostamisel ning olnud mitmete puhastusvaldkonna raamatute autoriks või retsensendiks ja avaldanud hulgaliselt koristusalaseid artikleid.
Lähkmal hüüdsid pillid ja sahisesid sussid 2023
Arukad külad hindavad uusi teadmisi ja suuremat turvalisust 2023
Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2023
Külaselts viib 2023. aastal läbi projekti Pärimuskoolitused Lähkma külamajas. Projekti on rahastatud
kohaliku omaalgatuse programmist. Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete pärimus- ja
pärandkultuurialaste teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud
erinevate põlvkondade esindajad.
kohaliku omaalgatuse programmist. Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete pärimus- ja
pärandkultuurialaste teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud
erinevate põlvkondade esindajad.
Lähkma-Saunametsa kogukond Arukate külade arenguprogrammis 2022
14. oktoobril 2022 sai Ave Kartau tunnustuse Aasta õpiteo laureaat
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames tunnustati Tallinnas 25. korda aasta õppijaid, õpitegusid ning koolitajaid. Aasta õpiteo laureaat on Ave Kartau Pärnumaalt, kes on Lähkma-Saunametsa külaseltsi eestvedaja ja kirglik rahvamuusik. Tema algatusel korraldati kohalikele pillimänguhuvilistele kolm pikka pilliõppe päeva, kuhu olid teretulnud igas vanuses inimesed, nii oli kõige noorem osaleja kuueaastane ja kõige vanematel pillimängijatel oli aastaid üle 70.
(Tekst Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt)
Kes ikka rahvakultuuri edendab, kui mitte rahvas ise!
Just nii leiab Pärnumaa naine Ave Kartau, kes on Lähkma-Saunametsa külaseltsi eestvedaja ja kirglik rahvamuusik. Tema algatusel korraldati kohalikele pillimänguhuvilistele kolm pikka pilliõppe päeva, kuhu olid teretulnud igas vanuses inimesed. Nii alg- kui ka edasijõudnute tasemel osalejaid jagus Lähkma külamajas 26. detsembril 2021 ning 20. ja 27. märtsil 2022 toimunud rühma- ja individuaalsetesse töötubadesse üksjagu. Kõige noorem osaleja oli kuueaastane ja kõige vanematel pillimängijatel oli aastaid üle 70. Muidugi tulid pilli õppima ka algklassilapsed, teismelised, noorukid ja keskeas inimesed.Instrumentide valik oli samuti muljetavaldav: viie kuni seitsme osalejaga rühmatunnis sai musitseerida kitarril, mandoliinil, väikekandlel, karmoškal, akordionil ja pärimuslikel rütmipillidel, individuaalselt võis õppida harfi ja eesti lõõtsa. Aset leidsid ka rahvaliku laulu õpitoad. Ave Kartau meenutab, et väikekandle rühmatunnid oli hästi toredad selle poolest, et kõrvuti õppisid nii koolieelikud kui ka habemega mehed. Ühtlasi olid väikekandle tunnid kõige populaarsemad, iga kord oli kohal üle kümne pillimänguhuvilise. Projekti lõpuüritusena korraldati aprillis 2022 pillijämm, kus õpitubades osalenud inimesed said esineda ja musitseeriti ka ühiselt.
Kuidas leidsite huvilisi nii pilli õppima kui ka õpetama?
Ave Kartau: Meie piirkonnas on palju rahvakultuurihuvilisi inimesi, ka pillimängijaid. Levitasime üleskutset oma külaseltsis ja valla kodulehel. Muidugi on hästi olulised isiklikud kontaktid kohalike rahvamuusikutega. Meie hea koostööpartner on olnud Pärnumaa Lõõtspillihaigete Selts, kuhu ka ise kuulun. Täiskasvanud tulevad meeleldi pilli mängima. Maal, metsade keskel, kus meie külad asuvad, ei ole palju võimalusi pilliõppeks. Selleks tuleb linna sõita. Oluline on ilmselt ka see, et me mängime pilli pärimusmuusika stiilis, st õpime põhiliselt kuulmise järgi. Hakkame kohe lugusid mängima ja sellest saab kohe nii palju positiivseid emotsioone. Rahvamuusikud on väga toredad, sõbralikud ja üksteist toetavad. Siin unustatakse veidikeseks kõik igapäevaprobleemid ja tegeletakse muusikaga. Kui mõni noot läheb kellelgi viltu, siis rahvamuusikud ei pane seda pahaks, kedagi ei kritiseerita.
Milline oli pilliõppe korraldamise kasu inimestele ja kogukonnale laiemalt?
Ave Kartau: Pilliõppes osalejad on saanud juurde teadmisi ja pillimänguoskust. Tore, et saadi ka uusi pille proovida. Näiteks käisid akordioni- või lõõtsamängijad kitarri- või mandoliinitunnis või said proovida lõõtsa. Kontrabassimängija võttis harfitunde ja akordioniõpetaja tutvus kontrabassiga.Loodame, et ühistegevuste abil püsivad kohaliku kogukonna traditsioonid ning nooremad ja vanemad inimesed suhtlevad omavahel rohkem. Loodame, et pillihuvilised on saanud juurde motivatsiooni edasi harjutamiseks ja julgust esinemiseks. Me peame oluliseks, et pillimäng, eriti just vaba musitseerimine, kestaks edasi. Kes ikka rahvakultuuri edendab, kui mitte rahvas, see tähendab meie ise.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
https://andras.ee/en/ama-project/aasta-opitegu-2022-pilliope-parnumaal/
(Tekst Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt)
Kes ikka rahvakultuuri edendab, kui mitte rahvas ise!
Just nii leiab Pärnumaa naine Ave Kartau, kes on Lähkma-Saunametsa külaseltsi eestvedaja ja kirglik rahvamuusik. Tema algatusel korraldati kohalikele pillimänguhuvilistele kolm pikka pilliõppe päeva, kuhu olid teretulnud igas vanuses inimesed. Nii alg- kui ka edasijõudnute tasemel osalejaid jagus Lähkma külamajas 26. detsembril 2021 ning 20. ja 27. märtsil 2022 toimunud rühma- ja individuaalsetesse töötubadesse üksjagu. Kõige noorem osaleja oli kuueaastane ja kõige vanematel pillimängijatel oli aastaid üle 70. Muidugi tulid pilli õppima ka algklassilapsed, teismelised, noorukid ja keskeas inimesed.Instrumentide valik oli samuti muljetavaldav: viie kuni seitsme osalejaga rühmatunnis sai musitseerida kitarril, mandoliinil, väikekandlel, karmoškal, akordionil ja pärimuslikel rütmipillidel, individuaalselt võis õppida harfi ja eesti lõõtsa. Aset leidsid ka rahvaliku laulu õpitoad. Ave Kartau meenutab, et väikekandle rühmatunnid oli hästi toredad selle poolest, et kõrvuti õppisid nii koolieelikud kui ka habemega mehed. Ühtlasi olid väikekandle tunnid kõige populaarsemad, iga kord oli kohal üle kümne pillimänguhuvilise. Projekti lõpuüritusena korraldati aprillis 2022 pillijämm, kus õpitubades osalenud inimesed said esineda ja musitseeriti ka ühiselt.
Kuidas leidsite huvilisi nii pilli õppima kui ka õpetama?
Ave Kartau: Meie piirkonnas on palju rahvakultuurihuvilisi inimesi, ka pillimängijaid. Levitasime üleskutset oma külaseltsis ja valla kodulehel. Muidugi on hästi olulised isiklikud kontaktid kohalike rahvamuusikutega. Meie hea koostööpartner on olnud Pärnumaa Lõõtspillihaigete Selts, kuhu ka ise kuulun. Täiskasvanud tulevad meeleldi pilli mängima. Maal, metsade keskel, kus meie külad asuvad, ei ole palju võimalusi pilliõppeks. Selleks tuleb linna sõita. Oluline on ilmselt ka see, et me mängime pilli pärimusmuusika stiilis, st õpime põhiliselt kuulmise järgi. Hakkame kohe lugusid mängima ja sellest saab kohe nii palju positiivseid emotsioone. Rahvamuusikud on väga toredad, sõbralikud ja üksteist toetavad. Siin unustatakse veidikeseks kõik igapäevaprobleemid ja tegeletakse muusikaga. Kui mõni noot läheb kellelgi viltu, siis rahvamuusikud ei pane seda pahaks, kedagi ei kritiseerita.
Milline oli pilliõppe korraldamise kasu inimestele ja kogukonnale laiemalt?
Ave Kartau: Pilliõppes osalejad on saanud juurde teadmisi ja pillimänguoskust. Tore, et saadi ka uusi pille proovida. Näiteks käisid akordioni- või lõõtsamängijad kitarri- või mandoliinitunnis või said proovida lõõtsa. Kontrabassimängija võttis harfitunde ja akordioniõpetaja tutvus kontrabassiga.Loodame, et ühistegevuste abil püsivad kohaliku kogukonna traditsioonid ning nooremad ja vanemad inimesed suhtlevad omavahel rohkem. Loodame, et pillihuvilised on saanud juurde motivatsiooni edasi harjutamiseks ja julgust esinemiseks. Me peame oluliseks, et pillimäng, eriti just vaba musitseerimine, kestaks edasi. Kes ikka rahvakultuuri edendab, kui mitte rahvas, see tähendab meie ise.
Autor: Heli Lehtsaar-Karma
https://andras.ee/en/ama-project/aasta-opitegu-2022-pilliope-parnumaal/
Projekt "Mängime koos"
Projekti rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm. Eesmärgiks oli kogukonnaliikmete rahvamuusika-alaste teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti raames toimus 2022. aastal kuus pilliõppe õpituba, mida juhendasid Kristiina Välja, Õnnela Teearu, Ave Kartau, Esta Ruusmann, Kait Kallau ja Erhard Ohlhoff. Projekt lõppes rahvamuusika kontserdi ja ühisjämmiga, mida juhtis trio Kadri G Laube, Marju Varblane ja Ago Niglas. Projektis osales kokku üle 80 inimese. Kokku said erinevate pillide mängijad - kitarr, karmoška, lõõts, kontrabass, viiul, ukulele, akordion, mandoliin jt.
Metsarahva päev Lähkmal 2022
Gravel Grinder 2022
Prügiveo graafik
Surju rahvakultuuriprojekt 2022-2024
Lähkma-Saunametsa külaselts on saanud toetust Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetmest 19.2 OTSUS nr 13-21.2/22/3458.
Tegemist on ühisprojektiga, mis viiakse läbi koos Surju Kultuuriseltsiga. Pillimehed ja rahvatantsijad ühendavad jõud ning tulevad kokku ühele põrandale. Aastatel 2022-2024 viiakse läbi pillimängu ja pärimustantsude töötoad, hangitakse tegevusteks vajalikud vahendid ning viiakse läbi Lähkma 4. rahvamuusikapäev.
Tegemist on ühisprojektiga, mis viiakse läbi koos Surju Kultuuriseltsiga. Pillimehed ja rahvatantsijad ühendavad jõud ning tulevad kokku ühele põrandale. Aastatel 2022-2024 viiakse läbi pillimängu ja pärimustantsude töötoad, hangitakse tegevusteks vajalikud vahendid ning viiakse läbi Lähkma 4. rahvamuusikapäev.
Lähkma külamaja juurde varikatuse projekteerimine ja vundamendi ning väliterrassi ehitamine
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 19.2 taotluse rahuldamine
Lähkma külamaja juurde varikatuse prokjekteerimine ja vundamendi ning väliterrassi ehitamine
OTSUS nr 13-21.2/22/271
Projekti eesmärk ja oodatav tulemus:
Külamaja on aktiivses kasutuses, kuid aina rohkem on tekkinud vajadus välilava ja/või varjualuse järgi. Eriti covid-19 tingimustes oleme võimalusel püüdnud kõik rahvarohkemad üritused (pillijämm, rahvamuusikapäev, pilliõpped, kontserdid, sünnipäevad jms.) teha väljas. Seni oleme rentinud ja paigaldanud telke, sest ilmastik on heitlik. Statsionaarse varikatuse rajamiseks on olemas sobiv koht, ning on olemas eelvisioon. Projekti raames on plaan tellida ehitusprojekt, mis sisaldab terviklahendust- vundamendi renoveerimist, terrassi, varjualust ja elektrilahendust. Esimeses etapis on plaanis renoveerida vana vundament ja ehitada väliterrass. Nii on edaspidi võimalik paigaldada nii ajutine kate kui ehitada varikatus. Hetkel ei soosi ehitushinnad ja külaseltsi võimalused statsionaarse katuse ehitamist. Terrassi valmimine lisab võimalusi väliürituste korraldamiseks. Sinna on lihtne lisada kergemaid katteid. Ettevalmistavad tööd vana vundamendi renoveerimiseks teevad külaseltsi liikmed vabatahtliku tööna. Terrassi paigutamisel on kasutatud endise lauda vundamendi asukohta. See paikneb krundi põhjapoolsel küljel. Esifassaad on suunatud Külamaja poole. Krundil paiknevad veel külamaja (103040385), tööriistakuur (103040387) ja kelder (103040386). Rajatise ümbruse planeeringut ei muudeta. Säilitatakse kõik sõidu- ja kõnniteed. Parkimine toimub samal kinnistul
Abikõlblik summa 29982.26 Toetuse summa kokku 37019.60
Projekti teostamisest loobuti.
Lähkma külamaja juurde varikatuse prokjekteerimine ja vundamendi ning väliterrassi ehitamine
OTSUS nr 13-21.2/22/271
Projekti eesmärk ja oodatav tulemus:
Külamaja on aktiivses kasutuses, kuid aina rohkem on tekkinud vajadus välilava ja/või varjualuse järgi. Eriti covid-19 tingimustes oleme võimalusel püüdnud kõik rahvarohkemad üritused (pillijämm, rahvamuusikapäev, pilliõpped, kontserdid, sünnipäevad jms.) teha väljas. Seni oleme rentinud ja paigaldanud telke, sest ilmastik on heitlik. Statsionaarse varikatuse rajamiseks on olemas sobiv koht, ning on olemas eelvisioon. Projekti raames on plaan tellida ehitusprojekt, mis sisaldab terviklahendust- vundamendi renoveerimist, terrassi, varjualust ja elektrilahendust. Esimeses etapis on plaanis renoveerida vana vundament ja ehitada väliterrass. Nii on edaspidi võimalik paigaldada nii ajutine kate kui ehitada varikatus. Hetkel ei soosi ehitushinnad ja külaseltsi võimalused statsionaarse katuse ehitamist. Terrassi valmimine lisab võimalusi väliürituste korraldamiseks. Sinna on lihtne lisada kergemaid katteid. Ettevalmistavad tööd vana vundamendi renoveerimiseks teevad külaseltsi liikmed vabatahtliku tööna. Terrassi paigutamisel on kasutatud endise lauda vundamendi asukohta. See paikneb krundi põhjapoolsel küljel. Esifassaad on suunatud Külamaja poole. Krundil paiknevad veel külamaja (103040385), tööriistakuur (103040387) ja kelder (103040386). Rajatise ümbruse planeeringut ei muudeta. Säilitatakse kõik sõidu- ja kõnniteed. Parkimine toimub samal kinnistul
Abikõlblik summa 29982.26 Toetuse summa kokku 37019.60
Projekti teostamisest loobuti.
Projekt "Lähkma külamaja ümbruse haljastuse, parkla ja tarbeaia rajamine"
Projekti rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja selle eesmärgiks on Lähkma külakeskuse hoone ümbrus on maitsekalt korrastatud, arvestatud on haljastuse sobivusega 1901. aastal ehitatud stiilse puithoone ümbrusesse. Parkla ja majaesine ringtee on pinnatud ning mahutavad turvaliselt külastajaid. Maja juurde on rajatud kogukonna vajaduseks ja külalistele tutvustamiseks tarbeaed.
Projekt "Esitlustehnika soetamine Lähkma külamajja"
Projekti rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm. Projekti eesmärk on tõsta külamaja kasutamise võimalusi. Projekti tulemusena on soetatud mitmefunktsiooniline teler koos seinakinnituse ja heliseadmega.
Projekt "Muusika ühendab - pillimängu õpitoad Lähkma külamajas" 2021-2022
Projekt "Külamaja valgustuse ja kokkupandava mööbli soetamine, akustika parendamine"
Pärnumaa omavalitsuste Liit on oma ostusega nr 7-2-2/11/2020 Kohaliku Omavalitsuste Programmist toetanud külaseltsi projekti „Külamaja valgustuse ja kokkupandava mööbli soetamine, akustika parendamine" 3634,70 euroga, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 10%.
Tänaseks on projekt ellu viidud.
Tänaseks on projekt ellu viidud.
Prügiveo graafik 2021
Gravel Grinder 2020
Malevarühma tegemised Lähkmal ja Saunametsas
Surju kooli malevarühma neli tublit malevlast tegutsesid kaks nädalat Lähkma ja Saunametsa külades.
Selle tulemusena sai külamaja ümbrus niidetud, terassid rohitud, bussipeatused Lähkmal ja Saunametsas värvitud, Lähkma jõe sild värvitud. Aitäh tublidele malevlastele!
Selle tulemusena sai külamaja ümbrus niidetud, terassid rohitud, bussipeatused Lähkmal ja Saunametsas värvitud, Lähkma jõe sild värvitud. Aitäh tublidele malevlastele!
Projekt "Pilli ja bändiring Lähkmal"
2019. aastal rahastas Saarde vald huvihariduse ja huvitegevuse projekti „Pilli ja bändiring Lähkmal“ 3906 euroga. Projekti käigus toimusid regulaarsed pilli- ja bändiõppe tunnid. Käidi esinemas Saarde vallas ja Pärnu linnas. Soetati juurde helitehnikat ja pille sh harf.
Projekt "Murutraktori soetamine Lähkma külamaja ümbruse hooldamiseks"
Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP), otsustas Lähkma-Saunametsa külaseltsi taotluse registreerimisnumbriga 2-1/19/201-1 projektile „Murutraktori soetamine Lähkma külamaja ümbruse hooldamiseks” rahuldada summas 2000 eurot.
GRAVEL GRINDER Estonia 2019
11. augustil 2019 toimus jalgratta kruusaralli. Sajakonnale ratturile oli külaseltsi inimeste kaasalöömisel korraldatud toidupunkt Lähkma külamajas.
Vahva päeva on fotode ja videodena jäädvustanud Kalju Sarapu.
Vahva päeva on fotode ja videodena jäädvustanud Kalju Sarapu.
Lähkma külatalgud 2019
Kohaliku omaalgatuse programmi 2019. a kevadvoor
Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) otsustas rahuldada Lähkma-Saunametsa külaseltsi toetustaotluse registreerimisnumbriga 2-1/19/92-1 projektile „Erinevad pillid annavad erinevad võimalused muusika tegemiseks” summas 1 982,40 €. Kogu projekti maksumus on planeeritud 2203,63.
Prügiveo graafik 2019
100 maaelu toetamise näidet
18. septembril 2018 avati Tallinnas Kultuurikatlas Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud näitus "100 maaelu toetamise näidet". Selle abil tutvustatakse inimesi ja projekte, kes on viimase kümne aasta jooksul Eesti maaelu arengukava toetuse abil edendanud elu Eesti maapiirkondades. Ka Lähkma-Saunametsa külaseltsi ettevõtmised leidsid kajastamiset plakati näol ja tunnustamist kui maaelu edendavad tegevused. Näituse fookuses üldiselt olid erinevad valdkonnad nagu põllu- ja metsamajandus, toidu tootmine, külaelu ja teadus ning innovatsioon.
www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/TRYKIKS/100_MAK_plakatit/RGB_PREVIEWS/601.jpg
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) 2018. a kevadvoor
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) otsusega 25.06.2018 nr 7-2.2/22/2018 rahuldati Lähkma-Saunametsa külaseltsi esitatud taotlus Kohaliku omaalgatuse programm projektile "Külamaja tööriistakuuri ja kompostkuivkäimla paigaldamine". Toetuse maksimaalseks suuruseks kinnitati 2 000,00 €.
Lähkma 2. rahvamuusikapäev 2018
16. juunil 2018 toimus Lähkma-Saunametsa külaseltsi eestvedamisel Lähkma 2. rahvamuusikapäev.
Lähkma-Saunametsa külaselts kinkis riigile rahvapillipeo
Ja mida tegid Pärnumaa maleva pioneerid Siilil? Silda tegid! 2018
Maaküte vabastas Lähkmal ahjukütja tööst 2018
Lähkma-Saunametsa külaseltsi ansambel esines 9. juunil Pärnus Grillfestil!
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP)
Pärnu maavanema 31.10.2017 korraldusega nr 1-1/17/393 on kinnitatud kohaliku omaalgatuse programmi 2017. aasta sügisvooru tulemused ja esitatud taotlus "Köök on külamaja süda" sai rahastuse summas 1615 €.
LEADER-projektid
Lähkma-Saunametsa külaselts MTÜ on saanud toetust LEADER projektidele:
1. Pillide ja helitehnika ostmine summas 4 477.00 eur sh. omaosalus 447,70eur. Otsus nr. 13-6/1007.
2. Maaküttesüsteemi ehitamine summas 42 292,40 eur sh. omaosalus 16 916,96 eur. Otsus nr. 13-6/1088.
1. Pillide ja helitehnika ostmine summas 4 477.00 eur sh. omaosalus 447,70eur. Otsus nr. 13-6/1007.
2. Maaküttesüsteemi ehitamine summas 42 292,40 eur sh. omaosalus 16 916,96 eur. Otsus nr. 13-6/1088.
Külamaja veevarustussüsteemi uuendamine 2017
Kohaliku omaalgatuse programmi 2016.a sügisvooru Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine abiga on Lähkma külamaja juurde rajatud puurkaev koos trassiga. Uus veevarumissüsteem annab kindluse, et maja on varustatud veega aastaringselt. Külamaja kasutamine ei sõltu enam salvkaevu kuivamisest suveperioodil.
Lähkma külakeskus 2016
LISA
Surju Vallavolikogu 13.10.2016 määruse nr 12 juurde
Lähkma külakeskus
Lähkma külakeskus asub endise Kilingi metskonna ajaloolises 116 aasta vanuses kontorihoones, mis anti vallale üle 15. juunil 2009. Vallavalitsus sõlmis MTÜ-ga Lähkma-Saunametsa Külaselts rendilepingu hoone külamajana kasutamiseks 15. juulil 2009. Tasuta avaliku kasutamise 2015. aastal uuendatud leping kehtib kuni 31.10.2025. Külaselts kasutab hoonet koos sisustusega avalike ürituste korraldamiseks. Külaselts koostöös vallavalitsusega renoveeris hoonet LEADER-meetme raames saadud vahenditega 2010. aastal. Lähiaastate esmaseks vajaduseks on küttesüsteemi renoveerimine, jätkata tuleb hoone teise korruse renoveerimist. Lähkma Külakeskus on külaseltsi aktiivse tegevuse tulemusena üks valla tähtsam kultuuri- ja huvitegevuse keskus.
www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/6002/Arengukava_muutmine.pdf
Surju Vallavolikogu 13.10.2016 määruse nr 12 juurde
Lähkma külakeskus
Lähkma külakeskus asub endise Kilingi metskonna ajaloolises 116 aasta vanuses kontorihoones, mis anti vallale üle 15. juunil 2009. Vallavalitsus sõlmis MTÜ-ga Lähkma-Saunametsa Külaselts rendilepingu hoone külamajana kasutamiseks 15. juulil 2009. Tasuta avaliku kasutamise 2015. aastal uuendatud leping kehtib kuni 31.10.2025. Külaselts kasutab hoonet koos sisustusega avalike ürituste korraldamiseks. Külaselts koostöös vallavalitsusega renoveeris hoonet LEADER-meetme raames saadud vahenditega 2010. aastal. Lähiaastate esmaseks vajaduseks on küttesüsteemi renoveerimine, jätkata tuleb hoone teise korruse renoveerimist. Lähkma Külakeskus on külaseltsi aktiivse tegevuse tulemusena üks valla tähtsam kultuuri- ja huvitegevuse keskus.
www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/6002/Arengukava_muutmine.pdf
26. juuli 2016 IFYE külalised
26. juulil võõrustas Lähkma-Saunametsa külaselts külalisi Soomest, Rootsist, Norrast, Šveitsist, Šotimaalt, Walesist ja Põhja-Iirimaalt. Tegemist oli Euroopa IFYE konverentsist osavõtjatega, kellele tutvustati kohalikku elu-olu. Päeva esimesel poolel tutvuti Surju valla asutustega. Teises pooles lustiti Lähkma-Saunametsa külamajas. Ilm oli kuum ja avar külamaja pakkus mõnusat jahedust. Peale lõunasööki ja majaga tutvumist uuriti mänguvõimalusi eesti rahvapillidel ja tehti rahvuslikke prosse. Uudistada sai näitust eesti rahvariietest ja käsitööst. Päev oli huvitav nii osalejatele kui korraldajatele. Suur tänu kõigile, kes üritusel kaasa lõid!
Palju õnne, Kadri! Veebruar 2016
(http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/kandidaadid/sotsiaaldemokraadid/5350851b-f6b8-4438-8557-d83fa985a754)
"Pole oluline, kuidas tuul puhub. Tähtis on vaid see, kuidas igaüks oma purje seab." / V.Peiffer /
"Valgetähe viienda klassi teenetemärgi pälviv Kadri-Aija Viik on aastaid panustanud kogukonna hoolivale juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ja pärandkultuuri väärtustamisele. Ta on Surju vallavolikogu esimees, Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees, Eesti erametsaliidu juhatuse liige ja juhib metsaühistut Ühinenud Metsaomanikud. Viik peab end kõige rohkem metsa ja loodusega seotuks, sest see on tema õpitud eriala. Möödunud sügisel tunnustati Viiki siseministeeriumi kodanikupäeva aumärgiga."
/Pärnu Postimees/
/Pärnu Postimees/
Palju õnne Lähkma ja Saunametsa külade inimeste poolt!
Prügiveo graafik 2016
Lähkma Rahvamuusikapäev 21. juuni 2014
Lähkma-Saunametsa külaselts tänab kõiki esinejaid ja neid, kes aitasid kaasa toreda peo toimumisele. Eriline tänu meie õpetajatele Ave Kartaule, Kristiina Väljale ja Tauno Tammesele. Samuti tunneme rõõmu kõigi külaliste üle, kes lustisid koos meiega. Taaskohtumisteni ja päikselist suve kõigile.
26. juunil 2014 ilmus Pärnu Postimehes artikkel meie Rahvamuusikapäevast:
Lähkmal lüüakse tantsu oma pilli järgi 2014
Silvia Paluoja
Lähkma külamaja tubades ja õues harjutasid rahvamuusikapäeva eel pillimängijad, veidi ärevil, et kohatult niiske jaaniilm jätaks nende esimese ühiskontseri eel kandled, kitarrid, viiulid häälde.
Veerandsaja elanikuga Lähkma ja niisama suurest Saunametsa külast ning vallakeskusest Surjust käisid talv läbi tihedamini ja kevadel veidi harvemini suured ja väiksed huvilised endises metskonnamajas ning harjutasid juhendajate Ave Kartau, Kristiina Välja ja Tauno Tammese käe all kuulmise järgi pillimängu. Suurpäev 1901. aastal Lähkma jõe kaldale metsahärrale ehitatud maja juures saabus võidupüha künnisel.
“Küla pealt on tulnud selliseid pillimehi, kellest ei teadnud, et tal pill on, veel vähem, et ta seda mängib,” jagas ettevõtmise rõõmu MTÜ Lähkma-Saunametsa juhatuse liige Kadri-Aija Viik.
Lõõtspill Urvastest
Viigi jutu järgi lõi rahvamuusikahuvi välja paar aastat tagasi, kui külaselts kirjutas külade arendamisele suunatud Leader-programmi rahvapillide õppimise projekti. Jaatava vastuse järel MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu kaudu paikkonna edendamiseks esitatud Leader-soovile hakkas külarahvas mõtlema, et väikekanneldele lisaks on vaja lõõtsa, ja lõi käed kodumaa lõunapoolel Urvaste pillimeistri Alar Vuksiga. Nüüd on külaseltsil tuliuus lõõtspill, mida tõmbas rahvamuusikapäeval Surju kooli õpetaja ja pärimusmuusika harrastaja Ave Kartau.
Viigi sõnade kohaselt on lõõtspill ligi viie ja poole tuhande euro suuruse projekti kalleim osa, pilli ennast oodati paar aastat.
“Projekt kasvas meil hoobilt üle pea,” tõdes Viik. “Alguses arvasime, vähemalt mina arvasin, et õpetame lapsi, kes tahavad väikekannelt õppida, aga esimesse proovi tuli 36 inimest ja alla 20 see arv ei jäänudki. Otsustasime, et teeme õppepäevad kahes osas, lastele ja täiskasvanutele eraldi. Meil on siin uued ansamblid sündinud ja uued koosseisud, see on piirkonnale uue hingamise andnud.”
Esimesel kontserdil astus üles 47 pillimeest ja rahvatantsijat, külakosti tõid Saarde valla Allikukivi külaseltsi Iiris naised rahvakanneldega.
Kohalike pillidega on Kartau jutu järgi nii, et väikekandled on külaseltsil ja nii neid kui Surju rahvamaja pille kasutatakse eri kohtades, nii nagu kohaliku kooli kitarregi. Juurde veel akordion ja karmoška ja saabki vahva rahvamuusikaansambli.
“Kui meil on umbes tuhat inimest vallas, siis need 40, kes pilli mängivad, on päris suur arv meie jaoks,” rääkis Kartau. “Õpetasime neid Leader-projekti raames kümnel pilliõppepäeval pärimusmuusika stiilis, kus ei pea hakkama heliredeleid õppima ja etüüde mängima, vaid võib kohe hakata lugusid mängima.”
Külaseltsi kasutuses metskonnamaja saalis sättis Surju koolis käiv Greete väikekannelt paika ja kostis, et kui mäng selge, on päris lihtne lugusid sõrmitseda.
Vallavanem viiuliga
Surju vallavanem Jaanus Männik mängis ühendorkestris ja rahvamaja „Surju sõbrataride” saateks viiulit ja ütles, et kui kõik rahvas pilli mängib, ei saa temagi käsku eirata.
“Meil on hästi toredad naised, hakkasid kanneldega pihta ja siis kirjutas Lähkma külaselts projekti ja pani kohalikud rinnalastest raukadeni pilli mängima,” rääkis vallavanem muheldes, mõeldes orkestris kaasa tegevatele metsameestele, õpetajatele, tohtritele, talupidajatele, põllumeestele, vallaametnikele ja volikogu liikmetele, lastele ja eakamatele.
“Surju taidlus on küllaltki aktiivne, siin on laulu- ja tantsuansamblid, alati on tehtud näitemängu, nüüd on igasugused pillid, rahvamuusika. Eks see üks inimeste isetegemise rõõm ole, kohapealne ja kõige kättesaadavam,” arvas Männik.
Nii-öelda projektimuusikute kõrval astusid rahva ette teisedki Surju pillimehed-naised ja hoogu lisasid maakonnalinna lõõtsamängijad.
Metsarohke valla maa-ala jagamine elanike arvuga annab napilt kolm hingelist ruutkilomeetri kohta. Rahvamuusikapäeval tundus, et nende kõigi tee toob Lähkmale. Kartau arvas, et see ongi hõreasustuse omapära, et inimesed ei käi liiga tihti koos, vaid tulevad kodust välja siis, kui nad tahavad tulla – nii nagu pillimänguproovidesse.
“Külas on teada, kes mängib, kes ei mängi pilli. Mina olen lapsest saadik ise kitarri mänginud, pole muusikakoolis käinud,” seletas kohalik talupidaja ja ühendorkestri liige Tauno Tammes. “Mul juba vanaisa mängis pilli, lõõtsa ja kõiki teisi pille, ta oli selline peenike vend.”
Lähkmal lüüakse tantsu oma pilli järgi 2014
Silvia Paluoja
Lähkma külamaja tubades ja õues harjutasid rahvamuusikapäeva eel pillimängijad, veidi ärevil, et kohatult niiske jaaniilm jätaks nende esimese ühiskontseri eel kandled, kitarrid, viiulid häälde.
Veerandsaja elanikuga Lähkma ja niisama suurest Saunametsa külast ning vallakeskusest Surjust käisid talv läbi tihedamini ja kevadel veidi harvemini suured ja väiksed huvilised endises metskonnamajas ning harjutasid juhendajate Ave Kartau, Kristiina Välja ja Tauno Tammese käe all kuulmise järgi pillimängu. Suurpäev 1901. aastal Lähkma jõe kaldale metsahärrale ehitatud maja juures saabus võidupüha künnisel.
“Küla pealt on tulnud selliseid pillimehi, kellest ei teadnud, et tal pill on, veel vähem, et ta seda mängib,” jagas ettevõtmise rõõmu MTÜ Lähkma-Saunametsa juhatuse liige Kadri-Aija Viik.
Lõõtspill Urvastest
Viigi jutu järgi lõi rahvamuusikahuvi välja paar aastat tagasi, kui külaselts kirjutas külade arendamisele suunatud Leader-programmi rahvapillide õppimise projekti. Jaatava vastuse järel MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu kaudu paikkonna edendamiseks esitatud Leader-soovile hakkas külarahvas mõtlema, et väikekanneldele lisaks on vaja lõõtsa, ja lõi käed kodumaa lõunapoolel Urvaste pillimeistri Alar Vuksiga. Nüüd on külaseltsil tuliuus lõõtspill, mida tõmbas rahvamuusikapäeval Surju kooli õpetaja ja pärimusmuusika harrastaja Ave Kartau.
Viigi sõnade kohaselt on lõõtspill ligi viie ja poole tuhande euro suuruse projekti kalleim osa, pilli ennast oodati paar aastat.
“Projekt kasvas meil hoobilt üle pea,” tõdes Viik. “Alguses arvasime, vähemalt mina arvasin, et õpetame lapsi, kes tahavad väikekannelt õppida, aga esimesse proovi tuli 36 inimest ja alla 20 see arv ei jäänudki. Otsustasime, et teeme õppepäevad kahes osas, lastele ja täiskasvanutele eraldi. Meil on siin uued ansamblid sündinud ja uued koosseisud, see on piirkonnale uue hingamise andnud.”
Esimesel kontserdil astus üles 47 pillimeest ja rahvatantsijat, külakosti tõid Saarde valla Allikukivi külaseltsi Iiris naised rahvakanneldega.
Kohalike pillidega on Kartau jutu järgi nii, et väikekandled on külaseltsil ja nii neid kui Surju rahvamaja pille kasutatakse eri kohtades, nii nagu kohaliku kooli kitarregi. Juurde veel akordion ja karmoška ja saabki vahva rahvamuusikaansambli.
“Kui meil on umbes tuhat inimest vallas, siis need 40, kes pilli mängivad, on päris suur arv meie jaoks,” rääkis Kartau. “Õpetasime neid Leader-projekti raames kümnel pilliõppepäeval pärimusmuusika stiilis, kus ei pea hakkama heliredeleid õppima ja etüüde mängima, vaid võib kohe hakata lugusid mängima.”
Külaseltsi kasutuses metskonnamaja saalis sättis Surju koolis käiv Greete väikekannelt paika ja kostis, et kui mäng selge, on päris lihtne lugusid sõrmitseda.
Vallavanem viiuliga
Surju vallavanem Jaanus Männik mängis ühendorkestris ja rahvamaja „Surju sõbrataride” saateks viiulit ja ütles, et kui kõik rahvas pilli mängib, ei saa temagi käsku eirata.
“Meil on hästi toredad naised, hakkasid kanneldega pihta ja siis kirjutas Lähkma külaselts projekti ja pani kohalikud rinnalastest raukadeni pilli mängima,” rääkis vallavanem muheldes, mõeldes orkestris kaasa tegevatele metsameestele, õpetajatele, tohtritele, talupidajatele, põllumeestele, vallaametnikele ja volikogu liikmetele, lastele ja eakamatele.
“Surju taidlus on küllaltki aktiivne, siin on laulu- ja tantsuansamblid, alati on tehtud näitemängu, nüüd on igasugused pillid, rahvamuusika. Eks see üks inimeste isetegemise rõõm ole, kohapealne ja kõige kättesaadavam,” arvas Männik.
Nii-öelda projektimuusikute kõrval astusid rahva ette teisedki Surju pillimehed-naised ja hoogu lisasid maakonnalinna lõõtsamängijad.
Metsarohke valla maa-ala jagamine elanike arvuga annab napilt kolm hingelist ruutkilomeetri kohta. Rahvamuusikapäeval tundus, et nende kõigi tee toob Lähkmale. Kartau arvas, et see ongi hõreasustuse omapära, et inimesed ei käi liiga tihti koos, vaid tulevad kodust välja siis, kui nad tahavad tulla – nii nagu pillimänguproovidesse.
“Külas on teada, kes mängib, kes ei mängi pilli. Mina olen lapsest saadik ise kitarri mänginud, pole muusikakoolis käinud,” seletas kohalik talupidaja ja ühendorkestri liige Tauno Tammes. “Mul juba vanaisa mängis pilli, lõõtsa ja kõiki teisi pille, ta oli selline peenike vend.”
Lähkma rahvamuusikaprojekt 2014
Rahvamuusika õppimise projekt osutus väga edukaks 2013
Küla areneb ja edeneb 2013
Kohaliku Omaalgatuse programm otsustas rahuldada meie projekti Küla areneb ja edeneb. Saime toetust küla uue arengukava ja tegevuskava koostamiseks. Toetussumma on 1285 eurot ja arengukava peab valmima järgmise aasta jooksul.
