Kõigile lastele ja lapsemeelsetele
Külamaja juures sai valmis väike seiklusrada. Mõnus trosslaskumine on ka. Sobib suurematele ja väiksematele. Vanemad ikka kaasa.
Tulge kaema ja proovima.
Ikka tänu projektile ja Saarde vallale.
Kadri
Tulge kaema ja proovima.
Ikka tänu projektile ja Saarde vallale.
Kadri
Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2
Külaselts viib 2024. aastal läbi projekti Pärimuskoolitused Lähkma külamajas 2. Projekti eesmärgiks on
kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud eri
põlvkondade esindajad. Osalejate põhituumiku moodustavad kohalikud inimesed. Projekti käigus annavad
kogenumad ja oskajamad üksteisele, sealhulgas ka nooremale põlvkonnale oma teadmisi ja oskusi ning
koos tegutsedes püsib tugev kogukond. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud eri
põlvkondade esindajad. Osalejate põhituumiku moodustavad kohalikud inimesed. Projekti käigus annavad
kogenumad ja oskajamad üksteisele, sealhulgas ka nooremale põlvkonnale oma teadmisi ja oskusi ning
koos tegutsedes püsib tugev kogukond. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist.
Projekt 26.juuni 2023 - 31.august 2024
30.11.2023 esitasime taotluse Kogukonna turvalisuse tõstmiseks Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi.
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) juhatus, lähtudes KÜSKi nõukogu 08.08.2023.a. otsusega kinnitatud dokumendist “ Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru tingimused“, hindas Lähkma-saunametsa külaseltsi esitatud taotlust ning otsustas meie taotluse rahuldada.
Projekti üks eesmärk on ehitada välja elektri generaatori turvaline ühendus. Selleks viiakse elektrikaabel kuurist majani ja paigadatakse vajalikud lülitid. See tegevus võimaldab elektrikatkestuste korral tagada majas vee ja valgustuse toimimise.
Teise eesmärgina soetatakse külaseltsi kööki gaasipliit koos vajalike tarvikutega. See võimaldab elektrikatkestuste korral jätkata majas tegevusi.
Projektist kaetakse otseste korralduslike tööde kulud projektijuhile ja raamatupidamisele.
Toetuse kogusumma on 3300 eurot.
Projekti elluviimise periood on 26. juunil 2023. a kuni 31. augustini 2024. a.
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) juhatus, lähtudes KÜSKi nõukogu 08.08.2023.a. otsusega kinnitatud dokumendist “ Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi 2023. aasta taotlusvooru tingimused“, hindas Lähkma-saunametsa külaseltsi esitatud taotlust ning otsustas meie taotluse rahuldada.
Projekti üks eesmärk on ehitada välja elektri generaatori turvaline ühendus. Selleks viiakse elektrikaabel kuurist majani ja paigadatakse vajalikud lülitid. See tegevus võimaldab elektrikatkestuste korral tagada majas vee ja valgustuse toimimise.
Teise eesmärgina soetatakse külaseltsi kööki gaasipliit koos vajalike tarvikutega. See võimaldab elektrikatkestuste korral jätkata majas tegevusi.
Projektist kaetakse otseste korralduslike tööde kulud projektijuhile ja raamatupidamisele.
Toetuse kogusumma on 3300 eurot.
Projekti elluviimise periood on 26. juunil 2023. a kuni 31. augustini 2024. a.
9.augustil 2023 toimus õpituba "Kohalikud pärimuslood ja pärandkultuuriobjektid"
Ave Kartau kirjutatud õpitubade tegemise projekti raames ja Kadri-Aija Viik poolt juhitud ekskursioonina sai teoks hariv bussireis koos vahva seltskonnaga. Külastasime 1975 aastal suletud, kitsarööpmelise raudtee, Riisselja raudteejaama asukohta. Hoonetest on säilinud vaid kelder, mille ukse avause on muinasjutuliseks kujundanud suur kuusk, kasvatades oma võimsa juure üle keldri sissepääsu.
Käisime metsas sündmuskohal ja tutvusime Waldimurru metsavaht Lillese looga. 1895 aasta 1. juunil süüdati laoplatsil põlema Sindi vabriku poolt ostetud 100 sülda puitu. Metsavaht Lilles ruttas olukorda uurima ja mõrvati kuriteo toimepanijate relva läbi.
Ajalooliste lugude vestmise saatel viis bussireis mööda kunagistest taludest ja Sarve rabast. Varem kokkulepitud peatusena tutvustati Kikeperas Lutsu harjutusväljakul tehtavaid tegevusi, tuletati meelde ohtliku tegevuse ajaks heisatud punaste lippude olulisust ja räägiti harjutusväljaga seonduvatest tulevikuplaanidest.
Kikepera külas endise koolimaja asukohas ootas meid Tiit Kosenkranius. Tiit rääkis põhjalikumalt paiga ajaloost. Veel 1940 a. oli piirkonnas 117 talu üle 500 elanikuga. Kunagise kooli asukohta märkival kivil on ajalooliselt järgnev kokku võetud sõnadega: “1944-1964 hävisid külad ja inimelud N. Liidu okupatsiooni tulemusena“.
Külastasime keraamik ja kunstiõpetaja Ene Tapferi Kikepera kodus asuvat keraamika töötuba ning kohe naabrina toimetavat Usewood Eesti OÜ masinaehitust. Kikepera külas ehitatakse minimetsamasinaid, mis on loodud just noores metsas hooldusraie tegemiseks.
Päeva lõpetasime, Lähkma külamajas kohvi joomise ja kiringli söömise saatel, piirkonna eluolu arutades.
Õppepäeva salvestas fotoelamustena Kalju Sarapu:
Käisime metsas sündmuskohal ja tutvusime Waldimurru metsavaht Lillese looga. 1895 aasta 1. juunil süüdati laoplatsil põlema Sindi vabriku poolt ostetud 100 sülda puitu. Metsavaht Lilles ruttas olukorda uurima ja mõrvati kuriteo toimepanijate relva läbi.
Ajalooliste lugude vestmise saatel viis bussireis mööda kunagistest taludest ja Sarve rabast. Varem kokkulepitud peatusena tutvustati Kikeperas Lutsu harjutusväljakul tehtavaid tegevusi, tuletati meelde ohtliku tegevuse ajaks heisatud punaste lippude olulisust ja räägiti harjutusväljaga seonduvatest tulevikuplaanidest.
Kikepera külas endise koolimaja asukohas ootas meid Tiit Kosenkranius. Tiit rääkis põhjalikumalt paiga ajaloost. Veel 1940 a. oli piirkonnas 117 talu üle 500 elanikuga. Kunagise kooli asukohta märkival kivil on ajalooliselt järgnev kokku võetud sõnadega: “1944-1964 hävisid külad ja inimelud N. Liidu okupatsiooni tulemusena“.
Külastasime keraamik ja kunstiõpetaja Ene Tapferi Kikepera kodus asuvat keraamika töötuba ning kohe naabrina toimetavat Usewood Eesti OÜ masinaehitust. Kikepera külas ehitatakse minimetsamasinaid, mis on loodud just noores metsas hooldusraie tegemiseks.
Päeva lõpetasime, Lähkma külamajas kohvi joomise ja kiringli söömise saatel, piirkonna eluolu arutades.
Õppepäeva salvestas fotoelamustena Kalju Sarapu:
Prügiveo graafik
Pärimuskoolitused Lähkma külamajas
Külaselts viib 2023. aastal läbi projekti Pärimuskoolitused Lähkma külamajas. Projekti on rahastatud
kohaliku omaalgatuse programmist. Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete pärimus- ja
pärandkultuurialaste teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud
erinevate põlvkondade esindajad.
kohaliku omaalgatuse programmist. Projekti eesmärgiks on kogukonnaliikmete pärimus- ja
pärandkultuurialaste teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb
põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti tulemusena on läbi viidud õpitoad, millest on osa võtnud
erinevate põlvkondade esindajad.
14.oktoobril 2022 sai Ave Kartau tunnustuse Aasta õpiteo laureaat.
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames tunnustati Tallinnas 25. korda aasta õppijaid, õpitegusid ning koolitajaid. Aasta õpiteo laureaat on Ave Kartau Pärnumaalt, kes on Lähkma-Saunametsa külaseltsi eestvedaja ja kirglik rahvamuusik. Tema algatusel korraldati kohalikele pillimänguhuvilistele kolm pikka pilliõppe päeva, kuhu olid teretulnud igas vanuses inimesed, nii oli kõige noorem osaleja kuueaastane ja kõige vanematel pillimängijatel oli aastaid üle 70.
(Tekst Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt)
(Tekst Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt)
Projekt "Mängime koos"
Projekti rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm. Eesmärgiks oli kogukonnaliikmete rahvamuusika-alaste teadmiste ja oskuste kasv, mille läbi tugevneb kohalik identiteet ning tiheneb põlvkondadevaheline suhtlemine. Projekti raames toimus 2022. aastal kuus pilliõppe õpituba, mida juhendasid Kristiina Välja, Õnnela Teearu, Ave Kartau, Esta Ruusmann, Kait Kallau ja Erhard Ohlhoff. Projekt lõppes rahvamuusika kontserdi ja ühisjämmiga, mida juhtis trio Kadri G Laube, Marju Varblane ja Ago Niglas. Projektis osales kokku üle 80 inimese. Kokku said erinevate pillide mängijad - kitarr, karmoška, lõõts, kontrabass, viiul, ukulele, akordion, mandoliin jt.
Prügiveo graafik
Surju rahvakultuuriprojekt
Lähkma-Saunametsa külaselts on saanud toetust Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetmest 19.2 OTSUS nr 13-21.2/22/3458.
Tegemist on ühisprojektiga, mis viiakse läbi koos Surju Kultuuriseltsiga. Pillimehed ja rahvatantsijad ühendavad jõud ning tulevad kokku ühele põrandale. Aastatel 2022-2024 viiakse läbi pillimängu ja pärimustantsude töötoad, hangitakse tegevusteks vajalikud vahendid ning viiakse läbi Lähkma 4. rahvamuusikapäev.
Tegemist on ühisprojektiga, mis viiakse läbi koos Surju Kultuuriseltsiga. Pillimehed ja rahvatantsijad ühendavad jõud ning tulevad kokku ühele põrandale. Aastatel 2022-2024 viiakse läbi pillimängu ja pärimustantsude töötoad, hangitakse tegevusteks vajalikud vahendid ning viiakse läbi Lähkma 4. rahvamuusikapäev.
Lähkma külamaja juurde varikatuse projekteerimine ja vundamendi ning väliterrassi ehitamine
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 19.2 taotluse rahuldamine
Lähkma külamaja juurde varikatuse prokjekteerimine ja vundamendi ning väliterrassi ehitamine
OTSUS nr 13-21.2/22/271
Projekti eesmärk ja oodatav tulemus:
Külamaja on aktiivses kasutuses, kuid aina rohkem on tekkinud vajadus välilava ja/või varjualuse järgi. Eriti covid-19 tingimustes oleme võimalusel püüdnud kõik rahvarohkemad üritused (pillijämm, rahvamuusikapäev, pilliõpped, kontserdid, sünnipäevad jms.) teha väljas. Seni oleme rentinud ja paigaldanud telke, sest ilmastik on heitlik. Statsionaarse varikatuse rajamiseks on olemas sobiv koht, ning on olemas eelvisioon. Projekti raames on plaan tellida ehitusprojekt, mis sisaldab terviklahendust- vundamendi renoveerimist, terrassi, varjualust ja elektrilahendust. Esimeses etapis on plaanis renoveerida vana vundament ja ehitada väliterrass. Nii on edaspidi võimalik paigaldada nii ajutine kate kui ehitada varikatus. Hetkel ei soosi ehitushinnad ja külaseltsi võimalused statsionaarse katuse ehitamist. Terrassi valmimine lisab võimalusi väliürituste korraldamiseks. Sinna on lihtne lisada kergemaid katteid. Ettevalmistavad tööd vana vundamendi renoveerimiseks teevad külaseltsi liikmed vabatahtliku tööna. Terrassi paigutamisel on kasutatud endise lauda vundamendi asukohta. See paikneb krundi põhjapoolsel küljel. Esifassaad on suunatud Külamaja poole. Krundil paiknevad veel külamaja (103040385), tööriistakuur (103040387) ja kelder (103040386). Rajatise ümbruse planeeringut ei muudeta. Säilitatakse kõik sõidu- ja kõnniteed. Parkimine toimub samal kinnistul
Abikõlblik summa 29982.26 Toetuse summa kokku 37019.60
Lähkma külamaja juurde varikatuse prokjekteerimine ja vundamendi ning väliterrassi ehitamine
OTSUS nr 13-21.2/22/271
Projekti eesmärk ja oodatav tulemus:
Külamaja on aktiivses kasutuses, kuid aina rohkem on tekkinud vajadus välilava ja/või varjualuse järgi. Eriti covid-19 tingimustes oleme võimalusel püüdnud kõik rahvarohkemad üritused (pillijämm, rahvamuusikapäev, pilliõpped, kontserdid, sünnipäevad jms.) teha väljas. Seni oleme rentinud ja paigaldanud telke, sest ilmastik on heitlik. Statsionaarse varikatuse rajamiseks on olemas sobiv koht, ning on olemas eelvisioon. Projekti raames on plaan tellida ehitusprojekt, mis sisaldab terviklahendust- vundamendi renoveerimist, terrassi, varjualust ja elektrilahendust. Esimeses etapis on plaanis renoveerida vana vundament ja ehitada väliterrass. Nii on edaspidi võimalik paigaldada nii ajutine kate kui ehitada varikatus. Hetkel ei soosi ehitushinnad ja külaseltsi võimalused statsionaarse katuse ehitamist. Terrassi valmimine lisab võimalusi väliürituste korraldamiseks. Sinna on lihtne lisada kergemaid katteid. Ettevalmistavad tööd vana vundamendi renoveerimiseks teevad külaseltsi liikmed vabatahtliku tööna. Terrassi paigutamisel on kasutatud endise lauda vundamendi asukohta. See paikneb krundi põhjapoolsel küljel. Esifassaad on suunatud Külamaja poole. Krundil paiknevad veel külamaja (103040385), tööriistakuur (103040387) ja kelder (103040386). Rajatise ümbruse planeeringut ei muudeta. Säilitatakse kõik sõidu- ja kõnniteed. Parkimine toimub samal kinnistul
Abikõlblik summa 29982.26 Toetuse summa kokku 37019.60
Projekt "Lähkma külamaja ümbruse haljastuse, parkla ja tarbeaia rajamine"
Projekti rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm ja selle eesmärgiks on
Lähkma külakeskuse hoone ümbrus on maitsekalt korrastatud, arvestatud on
haljastuse sobivusega 1901 aastal ehitatud stiilse puithoone ümbrusesse. Parkla ja majaesine ringtee on pinnatud ning mahutavad turvaliselt külastajaid. Maja juurde on rajatud kogukonna vajaduseks ja külalistele tutvustamiseks tarbeaed.
Lähkma külakeskuse hoone ümbrus on maitsekalt korrastatud, arvestatud on
haljastuse sobivusega 1901 aastal ehitatud stiilse puithoone ümbrusesse. Parkla ja majaesine ringtee on pinnatud ning mahutavad turvaliselt külastajaid. Maja juurde on rajatud kogukonna vajaduseks ja külalistele tutvustamiseks tarbeaed.
Projekt "Esitlustehnika soetamine Lähkma külamajja"
Projekti rahastas Kohaliku Omaalgatuse Programm
Projekti eesmärk on tõsta külamaja kasutamise võimalusi. Projekti tulemusena on soetatud mitmefunktsiooniline teler koos seinakinnituse ja heliseadmega.
Projekti eesmärk on tõsta külamaja kasutamise võimalusi. Projekti tulemusena on soetatud mitmefunktsiooniline teler koos seinakinnituse ja heliseadmega.
Projekt "Muusika ühendab - pillimängu õpitoad Lähkma külamajas" 2021-2022
Projekt "Külamaja valgustuse ja kokkupandava mööbli soetamine, akusika parendamine"
Pärnumaa omavalitsuste Liit on oma ostusega nr 7-2-2/11/2020 Kohaliku Omavalitsuste Programmist toetanud külaseltsi projekti „Külamaja valgustuse ja kokkupandava mööbli soetamine, akustika parendamine" 3634,70€ euroga, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 10%;
Tänaseks on projekt ellu viidud.
Tänaseks on projekt ellu viidud.
Prügiveo graafik 2021
Gravel Grinder 2020
Malevarühma tegemised Lähkmal ja Saunametsas
Surju kooli malevarühma neli tublit malevlast tegutsesid kaks nädalat Lähkma ja Saunametsa külades.
Selle tulemusena sai külamaja ümbrus niidetud, terassid rohitud, bussipeatused Lähkmal ja Saunamtsas värvitud, Lähkma jõe sild värvitud.
Aitäh tublidele malevlastele.
Selle tulemusena sai külamaja ümbrus niidetud, terassid rohitud, bussipeatused Lähkmal ja Saunamtsas värvitud, Lähkma jõe sild värvitud.
Aitäh tublidele malevlastele.
Projekt "Pilli ja bändiring Lähkmal"
2019 aastal rahastas Saarde vald huvihariduse ja huvitegevuse projekti „Pilli ja bändiring Lähkmal“ 3906 euroga.Projekti käigus toimusid regulaarsed pilli- ja bändiõppe tunnid. Käidi esinemas Saarde vallas ja Pärnu linnas. Soetati juurde helitehnikat ja pille sh. harf.
Projekt "Murutraktori soetamine Lähkma külamaja ümbruse hooldamiseks"
Kohaliku Omaalgatuse Programm (edaspidi KOP), otsustas Lähkma-Saunametsa külaseltsi taotluse registreerimisnumbriga 2-1/19/201-1 projektile „Murutraktori soetamine Lähkma külamaja ümbruse hooldamiseks” rahuldada summas 2000 eurot.
Prügiveo graafik 2020
11. august 2019 toimus jalgratta kruusaralli GRAVEL GRINDER Estonia 2019
Sajakonnale ratturile oli külaseltsi inimeste kaasalöömisel korraldatud toidupunkt Lähkma külamajas.
Vahva päeva on fotode ja videodena jäädvustanud Kalju Sarapu.
Vahva päeva on fotode ja videodena jäädvustanud Kalju Sarapu.
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) 2019 kevadvoor
Pärnumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi POL), otsustas rahuldada Lähkma-Saunametsa külaseltsi toetustaotluse registreerimisnumbriga 2-1/19/92-1 projektile „Erinevad pillid annavad erinevad võimalused muusika tegemiseks” summas 1 982,40 €. Kogu projekti maksumus on planeeritud 2203,63.
Prügiveo graafik 2019
"100 maaelu toetamise näidet"
18. septembril 2018 avati Tallinnas Kultuurikatlas Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud näitus „100 maaelu toetamise näidet“. Selle abil tutvustatakse inimesi ja projekte, kes on viimase kümne aasta jookusul Eesti maaelu arengukava toetuse abil edendanud elu Eesti maapiirkondades. Ka Lähkma-Saunametsa külaseltsi ettevõtmised leidsid kajastamiset plakati näol ja tunnustamist, kui maaelu edendavad tegevused. Näituse fookuses üldiselt olid erinevad valdkonnad nagu põllu- ja metsamajandus, toidu tootmine, külaelu ja teadus ning innovatsioon.
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) 2018 kevadvoor
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) otsusega 25.06.2018 nr 7-2.2/22/2018 rahuldati Lähkma-Saunametsa külaseltsi esitatud taotlus Kohaliku omaalgatuse programm projektile „Külamaja tööriistakuuri ja kompostkuivkäimla paigaldamine“. Toetuse maksimaalseks suuruseks kinnitati 2 000,00 €.
16.juuni 2018 toimus Lähkma-Saunamtse külaseltsi eestvedamisel Lähkma 2.rahvamuusikapäev.
Üritust kajastas Pärnu Postimees. Artikli lugemiseks klõpsa nupul "Artikkel"
Samuti kajastas üritust Saarde Sõnumid. Artikli lugemiseks klõpsa nupul "Artikkel 2". Tekst asub üheksandal leheküljel.
Vaata ka videot.
Lähkma-Saunametsa külaseltsi ansambel esines 9.juunil Pärnus Grillfestil.
Videot esinemiset on võimalik vaadata vajutades nupukesele "Esinemine Grillfestil"
Ansambel esines ka koos Pärnumaa Lõõtspillihaigete Seltsiga. (Vaata ka videot)
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP)
Pärnu maavanema 31.10.2017 korraldusega nr 1-1/17/393 on kinnitatud kohaliku omaalgatuse programmi 2017 aasta sügisvooru tulemused ja esitatud taotlus "Köök on külamaja süda" sai rahastuse summas 1615 €.
Projektid
Lähkma-Saunametsa külaselts MTÜ on saanud toetust LEADER projektidele:
1. Pillide ja helitehnika ostmine summas 4 477.00 eur sh. omaosalus 447,70eur. Otsus nr. 13-6/1007.
2. Maaküttesüsteemi ehitamine summas 42 292,40 eur sh. omaosalus 16 916,96 eur. Otsus nr. 13-6/1088.
1. Pillide ja helitehnika ostmine summas 4 477.00 eur sh. omaosalus 447,70eur. Otsus nr. 13-6/1007.
2. Maaküttesüsteemi ehitamine summas 42 292,40 eur sh. omaosalus 16 916,96 eur. Otsus nr. 13-6/1088.
Külamaja veevarustussüsteemi uuendamine 2017
Kohaliku omaalgatuse programmi 2016 sügisvooru, Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine, abiga on Lähkma külamaja juurde rajatud puurkaev koos trassiga. Uus veevarumissüsteem annab kindluse, et maja on varustatud veega aastaringselt. Külamaja kasutamine ei sõltu enam salvkaevu kuivamisest suveperioodil.
26.juuli 2016 külamajas
26.juulil võõrustas Lähkma-Saunametsa külaselts külalisi Soomest, Rootsist, Norrast, Šveitsist, Šotimaalt, Walesist ja Põhja-Iirimaalt. Tegemist oli Euroopa IFYE konverentsist osavõtjatega, kellele tutvustati kohalikku elu-olu. Päeva esimesel poolel tutvuti Surju valla asutustega. Teises pooles lustiti Lähkma-Saunametsa külamajas. Ilm oli kuum ja avar külamaja pakkus mõnusat jahedust. Peale lõunasööki ja majaga tutvumist uuriti mänguvõimalusi eesti rahvapillidel ja tehti rahvuslikke prosse. Uudistada sai näitust eesti rahvariietest ja käsitööst. Päev oli huvitav nii osalejatele kui korraldajatele. Suur tänu kõigile, kes üritusel kaasa lõid!
Videomeenutust saab vaadata aadressil
https://www.youtube.com/watch?v=CPxyFYV_9Oo&feature=youtu.be
või klõpsates "VIDEO" nupule.
https://www.youtube.com/watch?v=CPxyFYV_9Oo&feature=youtu.be
või klõpsates "VIDEO" nupule.
Palju õnne Kadri! veebruar 2016
(http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/kandidaadid/sotsiaaldemokraadid/5350851b-f6b8-4438-8557-d83fa985a754)
"Pole oluline, kuidas tuul puhub. Tähtis on vaid see, kuidas igaüks oma purje seab." / V.Peiffer /
"Valgetähe viienda klassi teenetemärgi pälviv Kadri-Aija Viik on aastaid panustanud kogukonna hoolivale juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ja pärandkultuuri väärtustamisele. Ta on Surju vallavolikogu esimees, Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees, Eesti erametsaliidu juhatuse liige ja juhib metsaühistut Ühinenud Metsaomanikud. Viik peab end kõige rohkem metsa ja loodusega seotuks, sest see on tema õpitud eriala. Möödunud sügisel tunnustati Viiki siseministeeriumi kodanikupäeva aumärgiga." / Pärnu Postimees/
Palju õnne Lähkma ja Saunametsa külade inimeste poolt!
Prügiveo graafik 2016
Rohelise Jõemaa Koostöökogu üldkoosolek
6.november 2014 kell 17.00
ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU Reg.nr.80235484
Tori, Tori vald, Pärnumaa 86801
ÜLDKOOSOLEK
06.11.2014 algusega kell 17.00 Tori vallas, Randivälja külas, Klaara-Manni Puhkemajas
Üldkoosoleku kokkukutsumise tingib asjaolu, et algab uue perioodi strateegia koostamine. Ajavahemikul 29.10-12.11.2014 võtab PRIA vastu uue perioodi strateegia koostamise taotlusi.
PÄEVAKORD:
1. „LEADERi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ alusel taotluse kinnitamine, juhatusele volituste andmine. Uue strateegia koostamise algatamine.
2. Info ja muud küsimused.
Teie osalemine või volitatud isiku osalemine on oluline. Juhime tähelepanu, et üks isik saab esindada üht organisatsiooni või ettevõtet. Volitus on lubatud, kui isik esindab ainult üht organisatsiooni.
Materjalid lisatakse ühingu kodulehele aadressiga www.joemaa.ee rubriiki üldinfo alajaotusse üldkoosolekud.
Palume abi taotlusvormi täitmisel, kus on vajalik huvigrupi määratlemiseks liikme EMTAK kood. Kuna meil on juurdepääs tasuline, siis on abiks teie poolt esitatavad andmed (mida kajastasite viimase esitatud majandusaasta aruande raames). Teave palun meile edastada esimesel võimalusel enne üldkoosoleku toimumist aadressidel [email protected] või [email protected]
Juhatuse esimees Andres Metsoja
Tegevjuht Merle Adams
Tori, Tori vald, Pärnumaa 86801
ÜLDKOOSOLEK
06.11.2014 algusega kell 17.00 Tori vallas, Randivälja külas, Klaara-Manni Puhkemajas
Üldkoosoleku kokkukutsumise tingib asjaolu, et algab uue perioodi strateegia koostamine. Ajavahemikul 29.10-12.11.2014 võtab PRIA vastu uue perioodi strateegia koostamise taotlusi.
PÄEVAKORD:
1. „LEADERi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ alusel taotluse kinnitamine, juhatusele volituste andmine. Uue strateegia koostamise algatamine.
2. Info ja muud küsimused.
Teie osalemine või volitatud isiku osalemine on oluline. Juhime tähelepanu, et üks isik saab esindada üht organisatsiooni või ettevõtet. Volitus on lubatud, kui isik esindab ainult üht organisatsiooni.
Materjalid lisatakse ühingu kodulehele aadressiga www.joemaa.ee rubriiki üldinfo alajaotusse üldkoosolekud.
Palume abi taotlusvormi täitmisel, kus on vajalik huvigrupi määratlemiseks liikme EMTAK kood. Kuna meil on juurdepääs tasuline, siis on abiks teie poolt esitatavad andmed (mida kajastasite viimase esitatud majandusaasta aruande raames). Teave palun meile edastada esimesel võimalusel enne üldkoosoleku toimumist aadressidel [email protected] või [email protected]
Juhatuse esimees Andres Metsoja
Tegevjuht Merle Adams
21. juunil 2014 toimus Lähkmal suur "Rahvamuusikapäev".
Lähkma-Saunametsa külaselts tänab kõiki esinejaid ja neid, kes aitasid kaasa toreda peo toimumisele. Eriline tänu meie õpetajatele Ave Kartaule, Kristiina Väljale ja Tauno Tammesele. Samuti tunneme rõõmu kõigi külaliste üle, kes lustisid koos meiega. Taaskohtumisteni ja päikselist suve kõigile.
26.juuni 2014 ilmus Pärnu Postimehes Silvia Paluoja kirjutatud artikkel meie "Rahvamuusikapäevast":
Lähkmal lüüakse tantsu oma pilli järgi
Silvia Paluoja
silvia.paluoja(at)parnupostimees.ee
Lähkma külamaja tubades ja õues harjutasid rahvamuusikapäeva eel pillimängijad, veidi ärevil, et kohatult niiske jaaniilm jätaks nende esimese ühiskontseri eel kandled, kitarrid, viiulid häälde.
Veerandsaja elanikuga Lähkma ja niisama suurest Saunametsa külast ning vallakeskusest Surjust käisid talv läbi tihedamini ja kevadel veidi harvemini suured ja väiksed huvilised endises metskonnamajas ning harjutasid juhendajate Ave Kartau, Kristiina Välja ja Tauno Tammese käe all kuulmise järgi pillimängu. Suurpäev 1901. aastal Lähkma jõe kaldale metsahärrale ehitatud maja juures saabus võidupüha künnisel.
“Küla pealt on tulnud selliseid pillimehi, kellest ei teadnud, et tal pill on, veel vähem, et ta seda mängib,” jagas ettevõtmise rõõmu MTÜ Lähkma-Saunametsa juhatuse liige Kadri-Aija Viik.
Lõõtspill Urvastest
Viigi jutu järgi lõi rahvamuusikahuvi välja paar aastat tagasi, kui külaselts kirjutas külade arendamisele suunatud Leader-programmi rahvapillide õppimise projekti. Jaatava vastuse järel MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu kaudu paikkonna edendamiseks esitatud Leader-soovile hakkas külarahvas mõtlema, et väikekanneldele lisaks on vaja lõõtsa, ja lõi käed kodumaa lõunapoolel Urvaste pillimeistri Alar Vuksiga. Nüüd on külaseltsil tuliuus lõõtspill, mida tõmbas rahvamuusikapäeval Surju kooli õpetaja ja pärimusmuusika harrastaja Ave Kartau.
Viigi sõnade kohaselt on lõõtspill ligi viie ja poole tuhande euro suuruse projekti kalleim osa, pilli ennast oodati paar aastat.
“Projekt kasvas meil hoobilt üle pea,” tõdes Viik. “Alguses arvasime, vähemalt mina arvasin, et õpetame lapsi, kes tahavad väikekannelt õppida, aga esimesse proovi tuli 36 inimest ja alla 20 see arv ei jäänudki. Otsustasime, et teeme õppepäevad kahes osas, lastele ja täiskasvanutele eraldi. Meil on siin uued ansamblid sündinud ja uued koosseisud, see on piirkonnale uue hingamise andnud.”
Esimesel kontserdil astus üles 47 pillimeest ja rahvatantsijat, külakosti tõid Saarde valla Allikukivi külaseltsi Iiris naised rahvakanneldega.
Kohalike pillidega on Kartau jutu järgi nii, et väikekandled on külaseltsil ja nii neid kui Surju rahvamaja pille kasutatakse eri kohtades, nii nagu kohaliku kooli kitarregi. Juurde veel akordion ja karmoška ja saabki vahva rahvamuusikaansambli.
“Kui meil on umbes tuhat inimest vallas, siis need 40, kes pilli mängivad, on päris suur arv meie jaoks,” rääkis Kartau. “Õpetasime neid Leader-projekti raames kümnel pilliõppepäeval pärimusmuusika stiilis, kus ei pea hakkama heliredeleid õppima ja etüüde mängima, vaid võib kohe hakata lugusid mängima.”
Külaseltsi kasutuses metskonnamaja saalis sättis Surju koolis käiv Greete väikekannelt paika ja kostis, et kui mäng selge, on päris lihtne lugusid sõrmitseda.
Vallavanem viiuliga
Surju vallavanem Jaanus Männik mängis ühendorkestris ja rahvamaja „Surju sõbrataride” saateks viiulit ja ütles, et kui kõik rahvas pilli mängib, ei saa temagi käsku eirata.
“Meil on hästi toredad naised, hakkasid kanneldega pihta ja siis kirjutas Lähkma külaselts projekti ja pani kohalikud rinnalastest raukadeni pilli mängima,” rääkis vallavanem muheldes, mõeldes orkestris kaasa tegevatele metsameestele, õpetajatele, tohtritele, talupidajatele, põllumeestele, vallaametnikele ja volikogu liikmetele, lastele ja eakamatele.
“Surju taidlus on küllaltki aktiivne, siin on laulu- ja tantsuansamblid, alati on tehtud näitemängu, nüüd on igasugused pillid, rahvamuusika. Eks see üks inimeste isetegemise rõõm ole, kohapealne ja kõige kättesaadavam,” arvas Männik.
Nii-öelda projektimuusikute kõrval astusid rahva ette teisedki Surju pillimehed-naised ja hoogu lisasid maakonnalinna lõõtsamängijad.
Metsarohke valla maa-ala jagamine elanike arvuga annab napilt kolm hingelist ruutkilomeetri kohta. Rahvamuusikapäeval tundus, et nende kõigi tee toob Lähkmale. Kartau arvas, et see ongi hõreasustuse omapära, et inimesed ei käi liiga tihti koos, vaid tulevad kodust välja siis, kui nad tahavad tulla – nii nagu pillimänguproovidesse.
“Külas on teada, kes mängib, kes ei mängi pilli. Mina olen lapsest saadik ise kitarri mänginud, pole muusikakoolis käinud,” seletas kohalik talupidaja ja ühendorkestri liige Tauno Tammes. “Mul juba vanaisa mängis pilli, lõõtsa ja kõiki teisi pille, ta oli selline peenike vend.”
Lähkmal lüüakse tantsu oma pilli järgi
Silvia Paluoja
silvia.paluoja(at)parnupostimees.ee
Lähkma külamaja tubades ja õues harjutasid rahvamuusikapäeva eel pillimängijad, veidi ärevil, et kohatult niiske jaaniilm jätaks nende esimese ühiskontseri eel kandled, kitarrid, viiulid häälde.
Veerandsaja elanikuga Lähkma ja niisama suurest Saunametsa külast ning vallakeskusest Surjust käisid talv läbi tihedamini ja kevadel veidi harvemini suured ja väiksed huvilised endises metskonnamajas ning harjutasid juhendajate Ave Kartau, Kristiina Välja ja Tauno Tammese käe all kuulmise järgi pillimängu. Suurpäev 1901. aastal Lähkma jõe kaldale metsahärrale ehitatud maja juures saabus võidupüha künnisel.
“Küla pealt on tulnud selliseid pillimehi, kellest ei teadnud, et tal pill on, veel vähem, et ta seda mängib,” jagas ettevõtmise rõõmu MTÜ Lähkma-Saunametsa juhatuse liige Kadri-Aija Viik.
Lõõtspill Urvastest
Viigi jutu järgi lõi rahvamuusikahuvi välja paar aastat tagasi, kui külaselts kirjutas külade arendamisele suunatud Leader-programmi rahvapillide õppimise projekti. Jaatava vastuse järel MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu kaudu paikkonna edendamiseks esitatud Leader-soovile hakkas külarahvas mõtlema, et väikekanneldele lisaks on vaja lõõtsa, ja lõi käed kodumaa lõunapoolel Urvaste pillimeistri Alar Vuksiga. Nüüd on külaseltsil tuliuus lõõtspill, mida tõmbas rahvamuusikapäeval Surju kooli õpetaja ja pärimusmuusika harrastaja Ave Kartau.
Viigi sõnade kohaselt on lõõtspill ligi viie ja poole tuhande euro suuruse projekti kalleim osa, pilli ennast oodati paar aastat.
“Projekt kasvas meil hoobilt üle pea,” tõdes Viik. “Alguses arvasime, vähemalt mina arvasin, et õpetame lapsi, kes tahavad väikekannelt õppida, aga esimesse proovi tuli 36 inimest ja alla 20 see arv ei jäänudki. Otsustasime, et teeme õppepäevad kahes osas, lastele ja täiskasvanutele eraldi. Meil on siin uued ansamblid sündinud ja uued koosseisud, see on piirkonnale uue hingamise andnud.”
Esimesel kontserdil astus üles 47 pillimeest ja rahvatantsijat, külakosti tõid Saarde valla Allikukivi külaseltsi Iiris naised rahvakanneldega.
Kohalike pillidega on Kartau jutu järgi nii, et väikekandled on külaseltsil ja nii neid kui Surju rahvamaja pille kasutatakse eri kohtades, nii nagu kohaliku kooli kitarregi. Juurde veel akordion ja karmoška ja saabki vahva rahvamuusikaansambli.
“Kui meil on umbes tuhat inimest vallas, siis need 40, kes pilli mängivad, on päris suur arv meie jaoks,” rääkis Kartau. “Õpetasime neid Leader-projekti raames kümnel pilliõppepäeval pärimusmuusika stiilis, kus ei pea hakkama heliredeleid õppima ja etüüde mängima, vaid võib kohe hakata lugusid mängima.”
Külaseltsi kasutuses metskonnamaja saalis sättis Surju koolis käiv Greete väikekannelt paika ja kostis, et kui mäng selge, on päris lihtne lugusid sõrmitseda.
Vallavanem viiuliga
Surju vallavanem Jaanus Männik mängis ühendorkestris ja rahvamaja „Surju sõbrataride” saateks viiulit ja ütles, et kui kõik rahvas pilli mängib, ei saa temagi käsku eirata.
“Meil on hästi toredad naised, hakkasid kanneldega pihta ja siis kirjutas Lähkma külaselts projekti ja pani kohalikud rinnalastest raukadeni pilli mängima,” rääkis vallavanem muheldes, mõeldes orkestris kaasa tegevatele metsameestele, õpetajatele, tohtritele, talupidajatele, põllumeestele, vallaametnikele ja volikogu liikmetele, lastele ja eakamatele.
“Surju taidlus on küllaltki aktiivne, siin on laulu- ja tantsuansamblid, alati on tehtud näitemängu, nüüd on igasugused pillid, rahvamuusika. Eks see üks inimeste isetegemise rõõm ole, kohapealne ja kõige kättesaadavam,” arvas Männik.
Nii-öelda projektimuusikute kõrval astusid rahva ette teisedki Surju pillimehed-naised ja hoogu lisasid maakonnalinna lõõtsamängijad.
Metsarohke valla maa-ala jagamine elanike arvuga annab napilt kolm hingelist ruutkilomeetri kohta. Rahvamuusikapäeval tundus, et nende kõigi tee toob Lähkmale. Kartau arvas, et see ongi hõreasustuse omapära, et inimesed ei käi liiga tihti koos, vaid tulevad kodust välja siis, kui nad tahavad tulla – nii nagu pillimänguproovidesse.
“Külas on teada, kes mängib, kes ei mängi pilli. Mina olen lapsest saadik ise kitarri mänginud, pole muusikakoolis käinud,” seletas kohalik talupidaja ja ühendorkestri liige Tauno Tammes. “Mul juba vanaisa mängis pilli, lõõtsa ja kõiki teisi pille, ta oli selline peenike vend.”
20. november 2013.a
Kohaliku Omaalgatuse programm otsustas rahuldada meie projekti Küla areneb ja edeneb. Saime toetust küla uue arengukava ja tegevuskava koostamiseks. Toetussumma on 1285 eurot ja arengukava peab valmima järgmise aasta jooksul.